Tõetruu pilk võtmelahingule läbi Ukraina sõduri silmade
Ukraina filmirežissööri Ahtem Seitablajevi „Küborgid. Kangelased ei sure iial“ räägib 2014. aastal Donbassis toimunud teisest Donetski lennujaama lahingust Ukraina ning Venemaa ja Venemaa toetatud separatistide vägede vahel. Lahing algas 28. septembril 2014, 23 päeva pärast sõja lõpetama pidanud Minski protokolli sõlmimist. Olenemata vaenlase arvulisest ja tehnilisest ülekaalust ning strateegiliselt raskesti kaitstavast positsioonist, pidasid Ukraina väed vastu 243 päeva.
Ukraina vägede kangelaslikule vastupanule osutab ka filmi pealkiri, mis viitab lahingu käigus pealt kuulatud separatistide raadiosidele, kus Ukraina sõdureid kutsuti küborgideks, sest isegi vaenlane ei suutnud uskuda, kuidas on võimalik sellistes tingimustes ikka veel vastu pidada. Hilisemate analüüside järgi peatati Donetski lennujaamas avaldatud kangelasliku vastupanu abil selleks hetkeks Venemaa ja tema toetatud separatistide edasitungikavatsused.
Film on nii realistlik, et tundub, nagu vaataks dokumentaali. Faktiline täpsus on Ukraina parlamendisaadiku Olena Šuliaki sõnul saavutatud lahingus ellu jäänud meeste kaasamisega.
Kuigi filmi on rahastanud Ukraina riik (filmi eelarve oli 1,8 miljonit dollarit, millest pool tuli Ukraina valitsuselt ning ülejäänu Ukraina kaitseministeeriumilt ja armee peastaabilt), ei ole tegemist propagandistliku teosega, vaid üksikasjalise kajastusega reaalselt aset leidnud sündmustest ning lahingus osalenud inimeste erinevatest motivatsioonidest, suhetest, identiteedist ja ühisest soovist kaitsta kodumaad, pannes sedasi oma vere hinnaga aluse uuele ja ühtsele Ukrainale.
Film võib oma realistlikkusega mõjuda hirmutavalt, kuid eesmärk ei olegi olla tüüpiline Hollywoodi mängufilm, kus vaataja võib end rahus tegelikkusest kaugeneda lasta, teades, et lõpp on ikkagi õnnelik. Vastupidi, selle filmi eesmärk on kajastada sündmusi just nii, nagu need läbi Ukraina sõdurite silmade paistsid.
Sõjategevuse kujutamise kõrval on filmi autorid hästi tabanud sõja tulemusel tärkavat Ukrainat, mis üheskoos tehtud pingutuste ja ohverduste toel on muutumas ühtsemaks ja tugevamaks kui kunagi varem.
Seejuures on 2014. aasta sündmusi kajastatud kogu nende ilus ja valus, alustades tehnilistest detailidest, lõpetades olukorra kajastusega, millest kumab läbi Ukraina keeruline hetkeseis. Filmis kajastatakse tõetruult ka tollast Ukraina armeed, mis tihtipeale korvas oma taktikalised puudused ja hulljulgusest tingitud vead imetlusväärse julguse, meelekindluse ja ohverdustega, tõrjudes tagasi ülekaaluka vaenlase rünnakud.
Tähelepanu on pööratud mõlema poole vaatenurgale. Vastaspoole argumentatsioon kaetakse vangi võetud vaenlase suu läbi, milles kajavad aastatepikkuse ajupesu tulemusel tekkinud valearusaamad, mis said hoogu juurde pärast Krimmi edukat hõivamist. Vastaspoole argumente ei hakata ümber lükkama ega nende üle vaidlema, vaid otsus jäetakse vaataja teha.
Sõjategevuse kujutamise kõrval on filmi autorid hästi tabanud sõja tulemusel tärkavat Ukrainat, mis üheskoos tehtud pingutuste ja ohverduste toel on muutumas ühtsemaks ja tugevamaks kui kunagi varem.
Filmi lõppedes jõuab vaatajale kohale, et igapäevaelu, millega me ka Eestis harjunud oleme, võib muutuda hetkega. Nii mõjub film äratuskellana. Olenemata kujutatud sõjakoledustest, kumab filmist läbi ka lootusekiir, et imed on võimalikud. Eriti võttes arvesse praeguse sõja kulgu, kus saame olla tunnistajaks kangelaslike võitlejate eneseohverduse tulemusel kätte võideldud uuele reaalsusele, mis sunnib ümber hindama maailma tugevuselt teiseks hinnatud armeega riigi plaane ja enesemääratlust.
Seotud artiklid
Mark Voyger: Seekord peab Lääs lubatu kindlasti ära tegema
Putin loodab, et kui Trump saab presidendiks, tõmbab ta tagasi Ameerika toetust Ukrainale, Euroopale ja NATO-le. Kui Lääs ei tarni praegu Ukrainale piisavalt relvastust, nii et vastupealetung võiks toimuda veel selle suve lõpus, on venelastel aega enda kindlustamiseks ja veel suuremate vägede sissetoomiseks, rõhutas Ameerika Kiievi ülikooli professor Mark Voyger usutluses Diplomaatiale.
Vadõm Skibitskõi: Sõja müüdid ja tegelikkus
Ukraina luure töö on äärmiselt keeruline, eriti okupeeritud aladel, aga me tuleme sellega toime ja õpime uusi meetodeid, rõhutas Ukraina luure peavalitsuse ülema asetäitja Vadõm Skibitskõi usutluses Diplomaatiale. Ukraina sihtideks on infiltreeruda nendesse keskustesse, kus vaenlane otsuseid langetab ja kaitsta infot hankivate agentide võrgustikku.
András Rácz: Venemaa aeglane mürgistus
Pole tõsi, et Venemaa käsutuses on ammendamatu Nõukogude relvaarsenal või lõputu võimekus uusi mehi värvata ja välja õpetada. Seega pole kindel, kas Venemaa suudab sellistes tingimustes sõda jätkata kauem kui 2–3 aastat. Samas tähendab see, et needsamad 2–3 aastat on Ukrainale rasked, eriti käesolev, argumenteeris usutluses Diplomaatiale dr. András Rácz.
Vene luureteenistused äpardusid, sest režiimi turvalisus seati ühiskonna julgeolekust kõrgemaks
Hoolimata ulatuslike seirevõrgustikega julgeolekuaparaadi valvsusest ei suutnud Vene riik ära hoida terroristide rünnakut kontserdisaalile pealinna lähistel. On põhjust küsida, mis oli nurjumise taga. Miks Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB), kelle ülesanne on terrorismiga võidelda, pisendab Islamiriigi osalust rünnakus? Millised tagajärjed on sel tragöödial Putini režiimile? Neile küsimustele vastamiseks tuleb tunda Venemaa eripärast suhtumist terroritõrjesse.
Jüri Saar: Kuus teesi Venemaa kohta ja Lääne võidule viiv strateegia
Lääneriikidel on võimalik Venemaa marssimine pidama saada, kui lõpetada ülereageerimine Putini ähvardustele ja bluffimisele. Selleks on tarvilik, et Lääs kasutaks oma majanduslikku ja sõjalist võimekust ning samm-sammult suurendaks Ukrainale antavat hävitusjõulist abi. Eesmärgiks peab olema agressori kaotus, et Venemaast võiks viimaks ometi saada üks normaalne rahuarmastav riik.
Marek Kohv: Miks ei peaks Lääs kartma Venemaa tuumaähvardusi
Ikka ja jälle kohtab Lääne inforuumis eskalatsioonihirmule viitavaid põhjendusi, miks ei peaks Ukrainale teatavaid võimekusi andma või et peaks koguni üldse lõpetama abi andmise, sest see lõpetaks ka sõja.