731 päeva ÜRO hobuseraua-laua taga, mis avardasid Eestile maailma
Möödunud aasta viimasel päeval lõppes Eesti esmakordne liikmesus ÜRO julgeolekunõukogus. Millised olid tähtsaimad hetked ja õppetunnid maailma võimsaimate riikide kohtumispaigas seal kahe esirinnas oldud aasta jooksul ning milline on väikeriigi kaal maailma suures poliitikas, palus Diplomaatia arutleda Kristi Raigil ja Sven Jürgensonil.
Mida saab ELi uus kõrge välisesindaja teha Ukraina võidu heaks?
Järgmine ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja astub ametisse ajal, mil Euroopa julgeolek ja maailmakord on segi paisatud. Välisesindaja tegevuskava peab olema üleilmse haardega ja keskenduma ELi mõjujõu kindlustamisele suurvõimude konkurentsis, mida on näha pea igas maailma otsas, alates Lõuna-Hiina merest kuni Lähis-Ida, Venezuela ja Arktikani. Samas ei ole üldse kahtlust, et ELi prioriteetide hulka kuulub Ukraina.
Mis läks valesti Emmanuel Macroni Vene-diplomaatias?
Kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovib Euroopa välispoliitikas, sealhulgas Venemaaga suhtlemisel rohkem silma paista, siis kesk- ja idaeurooplastes võõristuse tekitamine pole selleks jätkusuutlik lahendus. Euroopa ühtsuse tugevdamiseks tuleks hüljata ebarealistlik eesmärk jõuda Vladimir Putiniga kokkuleppele uues Euroopa julgeolekukorralduses.
Põhjala-Balti piirkond – hoomamatult tähtis
Põhjala-Balti riigid peaksid ühishuvid Euroopas nähtavamaks tegema.
Putin 5.0: paigaljooks Stalini ja Brežnevi vahel
Oleme see osa Läänest, mis on kaitstud NATO artikli 5 kaitsekilbiga. Parem olla hästi kaitstud „rinderiik“ kui kaitseta väikeriik eikellegimaal. Teisest küljest oleme endiselt Venemaa naaber ning teatud määral on piiriülene koostöö ja kahepoolne koostöö endiselt võimalik ja vajalik.
Põhjala-Balti piirkond tuleviku ennustamatuse taustal
Tüse sammas keset räsivaid välismõjusid. Vaade Kaug-Põhjast.
Euroopa Liit ja idanaabrid
Euroopa Liidu uued liikmesriigid peaksid rohkem pingutama selle nimel, et töötada välja kogu Euroopale vastuvõetav idanaabruse strateegia, ning hankima kannatlikult sellele toetust vanade liikmesriikide hulgas.
Teeskluse aeg on läbi ehk rahvusvahelisest õigusest ja väikeriigi välispoliitikast
Meil oleks turvalisem elada maailmas, kus rahvusvaheline õigus kehtiks. Kus üks riik ei läheks teisele relvaga kallale, kus riigipiire ei muudetaks jõuga ja kus konfliktid lahendataks läbirääkimiste laua taga iga riigi, ka väikeriigi, suveräänsust austades. Oleks turvalisem, aga kahjuks sellist maailma ei täna eksisteeri.
Milline töö võib Kaja Kallast Brüsselis oodata? – ELi pseudo-välisministri võim on piiratud
On üsna tõenäoline (kuid sugugi mitte kindel), et Kaja Kallasest saab ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja järgmises Euroopa Komisjonis. See tähendaks Eestile ühte neljast ELi tippametist, mis oleks esmakordne ja suur saavutus. Ent välispoliitika on ELis ikka esmajoones liikmesriikide pärusmaa, mistõttu ei maksa sellele ametipostile ülearu suuri ootusi seada.
Kristi Raik: Lääne habras ühtsus
Vene-poliitika kujundamine liitlaste seas nõuab endiselt palju vaeva. Kui NATO riigid ei suuda sõjast õppida seda, et ka meie peame võtma endale kohustuse vajadusel Ukraina eest surra, jääb Euroopa ühtsus üürikeseks.
Väikeriigid maailma diplomaatia tipus: Eesti ja Norra erinev taktika ÜRO julgeolekunõukogus
Viimasel aastakümnel on ÜRO julgeolekunõukogus jälle tunda suuri riikidevahelisi pingeid, mis vähendavad nõukogu suutlikkust võtta vastu ühiseid otsuseid ja vahel isegi halvavad selle töö.
Kas Saksamaa uued juhid on valmis väljuma mugavustsoonist?
Maailm meie ümber muutub, aga Saksa välis- ja julgeolekupoliitika püüab vana rada edasi astuda – nii võib lühidalt kokku võtta Saksamaal 26. septembril toimuvate liiduvalimiste eeldatava mõju välispoliitikale.
Väärtuspõhine välispoliitika ujub nüüd vastuvoolu
Eestil on maailmas endiselt mõttekaaslasi, kuid üleilmsed trendid on murettekitavad.
Eesti suhtumine Euroopa Liitu peab muutuma
Kujutagem Euroopa Liitu ette majana, kus elavad suure perena Euroopa rahvad. Kui pere kasvab, tuleb vanadel olijatel end koomale tõmmata, et uutele ruumi teha. Muidugi on võimalik ka korruseid ja hooneid juurde ehitada. Perekonna koospüsimiseks on aga oluline, et igal liikmel on koht ühise söögilaua ääres, ühises elutoas ja kamina ümber.
Kuidas ühendustest said relvad
Euroopa Välissuhete Nõukogu direktori Mark Leonardi 2021. aastal ilmunud raamat "The Age of Unpeace" („Ebarahu aeg“), mis eesti keeles ilmus eelmise aasta jõulu eel, on lugejatele sissejuhatus majandusliku sõltuvuse ja riikide lõimumise riskidest.