Jäta menüü vahele

Hiina viimane võitlus uue maailmakorra kehtestamise nimel

Ian Easton. The Final Struggle: Inside China’s Global Strategy. Eastbridge Books, 2022, 358 lk

Mõttekoja Project 2049 juhtivteaduri Ian Eastoni värskelt ilmunud raamat „The Final Struggle: Inside China’s Global Strategy“ („Viimane võitlus: lahates Hiina globaalset strateegiat“) tutvustab lugejale Hiina poliitilise ladviku ja kommunistliku partei esimehe Xi Jinpingi mõttemaailma ning nägemust maailma tulevikust.

Rüüt Kaljula
Rüüt Kaljula

Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses

Eastoni uurimus põhineb varem avaldamata ja üldsuse eest varjul olnud dokumentidel, mis on mõeldud Hiina sõjaväele ja kommunistliku partei liikmetele juhtnööride andmiseks. Selliste materjalide kasutamine muudab raamatu erakordselt huvipakkuvaks, sest niisuguseid teoseid on siiamaani ilmunud väga vähe. 

Autori peamine sõnum lugejale on see, et Hiina juhtkond pole kunagi loobunud kommunistliku maailmarevolutsiooni ideest, kuigi selle sõnastust on aja jooksul märgatavalt kohandatud. Üheks viimase kümnendi tähtsamaks Hiina välispoliitiliseks postulaadiks on kujunenud nn ühise saatusega riikide kogukond. Seda kummalist ja kohmakalt sõnastatud fraasi võib esmapilgul pidada üheks paljudest Hiina propaganda ilmingutest. Tegelikkuses peitub selle fraasi taga midagi märksa enamat ja kurjakuulutavamat. 

„Ühise saatusega riikide kogukond“ on oma olemuselt Hiina liidrite nägemus tulevasest rahvusvaheliste suhete süsteemist. Selles maailmas kehtestab mängureeglid Hiina ning ülejäänud riigid järgivad Hiina eeskuju. Autori sõnul on see samal ajal Hiina poliitiline strateegia: muuta Hiina niivõrd võimsaks riigiks maailmas, et ta suudab kontrollida terve inimkonna arengut ja saatust. Eesmärgiks ei ole rohkem ega vähem kui luua maailmakord, kus rahvad ja indiviidid assimileeritakse ühtsesse kollektiivi, kust neil ei ole võimalik põgeneda ja millest väljapoole jäädes pole neil võimalik ellu jääda. Sellises maailmas pole kohta demokraatiale ega vabadele ühiskondadele, mille ülesehitamise nimel on paljud riigid aastakümneid, kui mitte aastasadu ränka vaeva näinud, hoiatab autor. Riike hakkaksid juhtima ühe partei diktatuurid. Hiina liidrite nägemuse kohaselt peaks „ühise saatusega riikide kogukonna“ kontseptsioon olema lõplikult ellu viidud aastaks 2049, mil möödub sada aastat Hiina Rahvavabariigi sünnist.

Hiina Rahvavabariigi asutaja Mao Zedongi ja riigi praeguse liidri Xi Jinpingi piltidega meened Pekingi turul. Foto: AFP/Scanpix

Hiina rahvusvahelisel areenil

Oma eesmärgi saavutamise nimel on Hiina astunud mitmeid samme globaalsel tasandil. Autori sõnul on Pekingil plaanis seestpoolt õõnestada ja vähehaaval oma mõju alla saada suuri tuntud organisatsioone, nagu ÜRO, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank, G20 formaat, Shanghai Koostööorganisatsioon ja palju teised, et need hakkaksid ellu viima poliitikat, mis lõppkokkuvõttes toetaksid Hiina narratiivi ja nägemust rahvusvahelisest korrast. Hiina on suurendanud rahalist panust neisse organisatsoonidesse. Ühtlasi on ta varustanud neid organisatsioone oma tehnoloogiaga ning saatnud neisse tööle üha rohkem oma inimesi. Kõik käigud peaksid pikaajalises plaanis Hiina kasuks tööle hakkama, nagu võib lugeda Hiina ametlikest allikatest. 

Hiina juhtkond pole kunagi loobunud kommunistliku maailmarevolutsiooni ideest, kuigi selle sõnastust on aja jooksul märgatavalt kohandatud.

Uue maailmakorra kehtestamisel seisavad Hiina teel ees Ameerika Ühendriigid ja ameeriklastega liitlassuhetes olevad teised lääneriigid, kelles Hiina näeb oma põhivastaseid. USA ja tema liitlaste mõjuvõimu vähendamiseks ning enda mõjuvõimu suurendamiseks teeb Hiina aktiivset lobitööd ülejäänud maailma riikides, et kujundada üldsuse arvamust endale kasulikus suunas ja lääneriikide vastu. Mõjutustegevusest pole pääsenud ka USA ja Euroopa riigid ise, kus ühiskonnaelu tüürivad Hiinale meelepärases suunas niinimetatud ühisrinde töötajad, kes muu hulgas jälgivad välismaal elavate hiinlaste kuulekust parteile ning kelle mõju ulatub ka Hiinaga tihedais ärisidemeis olevate ettevõteteni.

Hiina tehnoloogia ohud

Autor juhib tähelepanu ka Hiina tehnoloogia kasutamisega kaasnevatele ohtudele, hoiatades lugejaid, et Hiina kaugemaks eesmärgiks on muuta ülejäänud maailma riigid sõltuvaks Hiina tehnoloogiast, mille kaudu saavutada kontrolli nende riikide digitaristu ja infovahetuse üle. Tuntud Hiina brändid, nagu Huawei, ZTE, Hikvision ja Dahua on autori kirjelduste järgi kommunistliku partei otsese kontrolli all. Lisaks peavad kõik Hiina ettevõtted ilma igasuguste tingimusteta jagama kogu neile teadaolevat infot Hiina julgeolekuteenistustega, kui need peaksid neilt seda küsima. 

Hiina päritolu elektroonikaseadmete laialdane kasutamine on üks viise, kuidas Hiina levitab oma autoritaarset süsteemi üle maailma, leiab autor. Ta toob näite, kuidas Hiina teleritootja TCLi seadmetes avastati suured turvaaugud, mille kaudu sai ettevõte ligipääsu kõikidele enda toodetud nutiteleritele, mis andis ettevõttele võimaluse kuulata ja näha ameeriklaste kodudes toimuvat, ning kuidas kogu see info liikus Hiinas asuvatesse serveritesse. Vähe sellest, need turvaaugud võimaldasid TCLil ligi pääseda ka teistele samasse võrku ühendatud nutiseadmetele.   

Oma raamatus toob Ian Easton välja arvukalt huvitavaid ja mõtlemapanevaid fakte ja näiteid Hiina poliitilise ladviku mõttemaailmast, meetoditest, mida nad kasutavad, et Hiina juhitud maailmarevolutsiooni ellu viia, ning paljust muust, mille kajastamiseks siinkohal ruumi enam ei jagu, kuid mida on Hiinast ja laiemalt maailmapoliitikast huvitunud inimestel kindlasti põnev lugeda. 

Seotud artiklid