Eesti välispoliitika väljakutsed ja võimalused
Vaadates tagasi lõppenud välispoliitika-aastale, on meil palju, mille üle rõõmustada ja uhkust tunda. 2004. aasta oli välispoliitilisest aspektist vaadates vaieldamatult üks tulemusrikkamaid Eesti ajaloos. Täitusid meie taasiseseisvuse aja kaks suurimat välispoliitilist - ja muidugi riiklikku eesmärki. Aprillis liitus Eesti maailma võimsaima kaitseorganisatsiooniga ja mais maailma edukaima poliitika — ja majandusühendusega.
Moskva pilk Ukraina presidendivalimistele
Ukraina on Venemaa suurim otsene naaber läänes, hiiglaslik 48 miljoni elanikuga riik Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Suhete tähtsus Ukrainaga on Vene poliitilisele eliidile aina selgemaks saanud just viimastel aastatel, mil Venemaa on asunud tasapisi taastama oma positsioone pärast 1990. aastate kaost Boriss Jeltsini võimu ajal.
Mis on ja mis ei ole demokraatia edendamine?
Viimasel kuul Ukrainas arenenud sündmused ühtaegu üllatasid ja vaimustasid suuremat osa inimesi vabas maailmas. Ukraina demokraadid seisid külg külje kõrval külma käes, nõudes oma valitsuselt seda, mida meie, demokraatlike riikide kodanikud, peame enesestmõistetavaks — vabu ja ausaid valimisi. Nende veendumuste tugevus, rahumeelsetes meetodites avalduv jõud ja rahva võime ennast mobiliseerida toob kahtlemata rõõmutunde kõigi demokraatiat hindavate inimeste südamesse.
Bushi doktriin ja Kesk-Euroopa
Kui Poola president Aleksander Kwasniewski pöördus 2004. aasta 31. detsembril oma traditsioonilise, sedapuhku viimase uusaastaläkitusega rahva poole, võis tema kõnes täheldada kerget pööret suurematele teemadele osaks langevate rõhuasetuste osas. See oli kõne, milles Euroopa ja Euroopa probleemid olid tugevalt esiplaanil, samal ajal kui muudest rahvusvahelistest küsimustest kurdina mööda mindi.
Eesti huvid Euroopa Liidus
Eesti liitumisega Euroopa Liidu ja NATOga lõppes üks etapp riigi ülesehitamisel. Liitumisest Euroopa Liiduga jääme meenutama ehk kõige väljapaistvamaid sündmusi, s. o läbirääkimiste lõpetamist ja referendumit. Samas kipume unustama liitumisele eelnenud ühiskonna, majanduse, seadusandluse radikaalset ümberkorraldamist kümmekonna aasta jooksul. Need muutused toimusid märksa sujuvamalt ja vähemate vaidlustega, kuna kiirustamine Euroopa suunas ei lubanud pikemalt mõtlema jääda. Sellel protsessil olid oma head ja vead, ent eesmärk sai täidetud: Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks samaaegselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning vajalikud reformid said tehtud.
Organisatsioonikaart ja praktiline poliitika
Teise riigi välisministeeriumi organisatsioonikaart võib esmapilgul paista kõige igavama materjalina, mida üks diplomaat on sunnitud uurima. Tegelikult aga ei tohi neid kuidagi kahe silma vahele jätta, sest need ei anna suurel määral aimu mitte ainult sellest, kuidas see teine riik suhtub näiteks diplomaadi kodumaasse, vaid isegi sellest, mil moel liigub info ministeeriumis ja kuidas langetatakse poliitilisi otsuseid. Kes sellist materjali ometi eirab, riskib nii enda kui oma kodumaa huvid ohtu seada.
Välispoliitika ja riikliku julgeoleku ohud presidendi vahetumise ajal
Presidendivõimu üleminekute ajalugu õpetab meile äärmist ettevaatust, näidates ohte ja väärsamme, mida võivad astuda nii uustulnukad kui ka kõige kogenenumad isikud.
Barack Obama: unistuste ja hirmude ristteel
2008. aasta USA presidendivalimised on kujunenud referendumiks, kuid mitte ametisoleva administratsiooni üle nagu tavaliselt, vaid eelkõige Obama kui kandidaadi ja võimaliku tulevase presidendi üle.
Meeloslasi mäletades
Mõistkem, et vanad eeldused ja alused enam ei kehti. Selle omaksvõtt laseb meil hakata uuesti eristama olulist tähtsusetust, sisu vahust; see laseb meil mõista, kus me tegelikult praegu oleme.
Uus ühiskond – uus identiteet
Identiteet ei ole midagi antut ja püsivat, vaid ruumiline ja ajas muutuv nähtus. Peeter Torop kirjeldab, kuidas kujuneb riikide identiteet.
Riigi ehitamine
Sama Francis Fukuyama, kes kunagi koos Milton Friedmaniga uskus vabade valimiste ja turgude kõike paikapanevasse jõusse, hoiatab nüüd, et õigusriik on osutunud erastamisest tähtsamaks. Fukuyama viimasest raamatust kirjutab Toomas Hendrik Ilves.
Oma reeglitega võõras kloostris
Tänapäeva maailmas pole enam võimalik untsu läinud riike oma viletsuse sisse virelema jätta: sealne ebastabiilsus levib lõpuks kaugele ja teeb palju pahandust. Kuidas abistada nii, et abist kasu on?
Külma sõja järgse ajastu lõpp
Euroopa võiks Venemaa suhtes ajada heasoovliku hoolimatuse poliitikat, soovitab president Ilves.
Mida teha tumeda minevikuga?
Enamik natsikurjategijaid on ammu oma karistuse saanud, ent kommunismi kuritegude arutamisest ei taha vähemalt Venemaa eriti midagi kuulda.
Bosnia ja Kosovo riigiloomise õppetunnid
Endine Jugoslaavia oli koht, mis seadis külma sõja järgse Euroopa riigiloome raskustega esimest korda silmitsi. Kohapeal koges neid raskusi ka Karin Maandi.
Tee Kilkennysse läheb läbi... Liivalaia
Kui uhke suurriik läheb tülli pisikese ja ebameeldivalt totalitaarse naabriga, siis tekib kiusatus diplomaatilised suhted katkestada ja oma teed minna. Aga on see ikka mõistlik mõte?
Riigiloomine ja Iraagi idee
Toimiva riigi loomiseks on vaja toimivat riigiaparaati ja praktilisel tasandil integreeritud ühiskonda, aga ka seda ühiskonda ühendavat ideed. Mis mainitust on Iraagil olemas ja mis puudu, sellest kirjutab Eerik-Niiles Kross.
Miks nad meid vihkavad?
2001. aasta terrorirünnakud tekitasid Lääne inimestes õudust, aga ka siirast hämmeldust: miks vihkavad araablased Ameerikat nii väga, et on valmis seda ründama oma elu hinnaga? Diplomaatia palus sellest kirjutada Al Qaedale spetsialiseerunud julgeolekuanalüütikul Jere Van Dykil.