Virtuaalne Venemaa Eestis: Vene meedia mõju Eestis elavale venekeelsele elanikkonnale
Venekeelne elanikkond tunnetab enda olemist eesliinil.
Who’s gonna be our Tommy?
Empaatilise välispoliitika vajalikkusest ja võimalikkusest tänases maailmas.
Küberjulgeolek kui välis- ja julgeolekupoliitika küsimus
Julgeolekuolukorra halvenemine Euroopas ei ole jätnud puutumata küberruumi. Allolev mõtteharjutus püüab vaagida Eesti võimalusi küberjulgeoleku tugevdamiseks välis- ja julgeolekupoliitika raames.
Meie ajalooline frustratsioon või šariaat Kopli liinidel
Imperiaalse mõtteviisi katse Euroopa lõimumispoliitika elluviimisel
Muutuste tuul: kuidas Leedu pööras selja patsifismile ja hakkas taas sõjaväge armastama
Venemaa oht pole kuhugi kadunud.
Venemaa ja keskmaa-tuumarelvastuse leping
Põhja-Atlandi allianss ei tohi lasta end Moskval erimeelsustest lõhestada.
Paadipõgenike Ultima Thule
Euroopa Liit ei kontrolli põgenikeprobleemi lahendamisel kõiki muutujaid, see teeb kriisi unikaalseks.
Paratamatu vastastus ennustamatu tuleviku taustal
Eesti kaitsevõime võtmed seisavad ikka peamiselt meie endi, mitte kellegi teise käes
Ebola – tervishoiudiplomaatiaga tagasi tulevikku
Maailma tervisejulgeolek on kerkinud poliitiliselt väga nähtavale kohale.
Maailma Terviseorganisatsiooni reform tugevdab esindusi üle maailma
Lai võrgustik annab WHOle hea ülevaate eri riikide tervisesüsteemidest.
Antimikroobne resistentsus – suur terviseoht maailmas
Nakatumine ei sõltu üksnes üksikust inimorganismist, vaid ka muudest teguritest ja nakkusprotsess võib muutuda juhitamatuks.
Hispaania gripp – 20. sajandi kurikuulus pandeemia
20. sajandile langes kolm gripipandeemiat: 1918. aastal Hispaania gripp, 1951. aastal Aasia gripp ja 1968. aastal Hongkongi gripp. Neist 1918. aasta Hispaania grippi on peetud inimkonna uuema aja ajaloos kõige laastavamaks.
Balti küsimus Teises maailmasõjas
Teise maailmasõja ajal sattusid rahvaste enesemääramisõigus ja wilsonlik idealism terava kriitika alla.
Riia tippkohtumise eel: mis suunas liigub ELi naabruspoliitika
Eesti peab oma Euroopa Liidus eesistumise aega ära kasutama, et võidelda idapartnerluse eest.
Venemaa riigikeskne hübriidsõda
Et Venemaale vastu astuda, tuleb mõista selle riigi olemust.