Jäta menüü vahele

Diplomaatia

„Tempus fugit“ – aeg lendab

Nr 209 • Mai 2022

„Tempus fugit“ – aeg lendab

13.–15. maini väldanud, järjekorras 15. Lennart Meri konverentsil oli algselt kavas muude teemade hulgas tähistada ka Nõukogude Liidu lagunemist 30 aastat tagasi ja sellele järgnenud ahtas võimaluste ajaaknas saavutatut. President Lennart Meri rõhutas iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel lakkamatult, et Eestil on väga kiire. Tal oli õigus – ajaaken sulgus peagi. Aga ajaga võidu joostes õnnestus meil liituda NATO ja Euroopa Liiduga. 

Nr 209 • Mai 2022

Kliimamuutustega võitlemisel ei saa raskuste kiuste taganeda

Pöördelised sündmused, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, ei ole lasknud riikidel keskenduda meie aja peamisele globaalprobleemile – kliimamuutustele. Vaja läheb põhjalikke lahendusi, sealhulgas tuleb otsustavalt liikuda rohelisemate energialahenduste poole. Tõrksate valitsuste ja ühiskondade õiges suunas liikuma saamiseks on vaja nii aktiivset poliitilist sekkumist kui ka valmisolekut usaldada turujõude.

Nr 209 • Mai 2022

Aeg lendab kindla eesmärgi poole, kui seda õiges suunas kallutada

„Tempus fugit“ – aeg lendab –, on tavaks öelda. Kas aja edasiliikumisel on tähendus? Kas aja kulgemisega kaasneb areng? Kas inimesed on aja jooksul moraalselt ja materiaalselt tõusuteel? Või ei oma aja kulg tähendust ja aeg on inimkonna ajaloos lihtsalt silmus või korduste tsükkel...

Nr 209 • Mai 2022

Geopoliitika hammustab valusalt

Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud Lääne tahte taassünni, kuid ettevaatamatu ja vastutustundetu oleks jätta sõjaga seotud töö pooleli või venima.

Nr 209 • Mai 2022

Ukraina maakaitse on näidanud end vajaliku jõuna

Ukraina territoriaalkaitsejõud on alates 2014. aastast kandnud võitluses Vene agressiooni vastu võtmerolli ja tõestanud tänavu ägenenud sõjas enda tõhusust.

Nr 209 • Mai 2022

Ukraina NATOsse astumisest võidaksid mõlemad

Ukraina on kolm kuud võidelnud väärtuste eest, mis on NATO aluseks. Tema relvajõud on üles näidanud julgust, tugevust ja osavust. Ta väärib NATO liikmesust sama palju kui Soome ja Rootsi ning NATO ise väärib tugevat liitlast nagu Ukraina.

Nr 209 • Mai 2022

Kurjus on olemas, aeg on vastu hakata

Kuidas sõnastada oma mõte, kui saad teada, et Venemaa alustas sõda Ukraina vastu? „Kurjus on olemas,“ kirjutasin Twitteris 24. veebruari …

Nr 209 • Mai 2022

Keeruline aeg nõuab otsustavust

Ülejäänud maailma suhetes Vladimir Putini juhitava Venemaaga ei saa olla ruumi illusioonidele.

Nr 209 • Mai 2022

Ukraina säilenõtkus teooriast praktikani

Ehkki Sumõ Riiklik Ülikool on seda teemat juba mitu aastat teoreetiliselt uurinud, puutusin mina säilenõtkusega vahetult kokku alles 24. veebruaril …

Nr 209 • Mai 2022

Soome ja Rootsi NATOs: mare nostrum’i teostumine

Lähikuudel saavad Soomest ja Rootsist tõenäoliselt NATO 31. ja 32. liige. Millised liitlased nad oleksid ja mida tähendab nende liitumine alliansiga Põhja-Balti piirkonna julgeolekule?

Nr 209 • Mai 2022

Kaitseinvesteeringud muutunud maailmas

Euroopas kahe riigi vahel jälle puhkenud täiemahulisel sõjategevusel on suur ja sügav mõju. Tähtsaimad tagajärjed on otsustel, mida me teeme …

Nr 209 • Mai 2022

Muutuste aeg Saksa välispoliitikas?

Oktoobris 2020, aasta enne Saksa parlamendivalimisi, avaldas Müncheni julgeolekukonverents (MSC) Saksamaa välispoliitikast eriraporti pealkirjaga „Zeitenwende“ – ajastute vaheldumine või paradigmanihe. …

Nr 209 • Mai 2022

Tuiskliiv? Kesk-Aasias võib Venemaa kõrval lavale astuda Hiina

Kui Kasahstani võimud otsustasid tänavu 9. mai paraadi ära jätta, andsid nad hoobi venelaste enesepildile ja räigele militarismile, mis etendab …

Nr 209 • Mai 2022

Arktikas jaheneb koostöö Venemaa ja Hiina vahel

Kui Hiina taotles 2013. aastal Arktika Nõukogus vaatlejastaatust, nägi Barack Obama välisminister John Kerry hilja ööni vaeva, et veenda oma …

Nr 209 • Mai 2022

Euroopa Liit ja Lääne-Balkan – parem hilja kui mitte kunagi

Venemaa agressioon Ukrainas on Euroopat raputanud. Siit kaugeleulatuvaid järeldusi mitte teha oleks parimal juhul kergemeelsus. ELil võib see olla viimane …

Nr 209 • Mai 2022

Sanktsioonid Venemaa vastu kui pöördepunkt Euroopa Liidule

Vaatlejad debateerivad selle üle, kas ranged sanktsioonide paketid, mida EL on kehtestanud vastusena Venemaa täiemõõdulisele kallaletungile Ukrainale, on agressiooni tõkestamiseks …

Nr 209 • Mai 2022

ÜRO julgeolekunõukogu teelahkmel

ÜRO loodi, et lõpetada maailmas sõjad ja rängad kannatused. 77 aastat hiljem peab maailm tunnistama, kuidas Venemaa suur kallaletung rahumeelse …

Nr 209 • Mai 2022

Valeuudistest heade uudisteni

2020. aastast Londonis paguluses elanuna olen näinud vaeva, leidmaks üldse midagi positiivset öelda neil pimedatel kuudel, mis algasid 24. veebruaril, …

Nr 209 • Mai 2022

Süvenev lõhe Venemaa ja Lääne vahel

Enamik nende ridade lugejaist oli arvatavasti vapustatud, kuuldes tänavu 24. veebruaril president Vladimir Putini otsusest alustada täiemahulist sõda. Tõenäoliselt elasid …

Nr 209 • Mai 2022

Aidake neid, kes sõjale vastu seisavad

Venemaal surutakse sõltumatut meediat julmalt maha. Euroopa peab aktiviste toetama, et putinismi languse järel hõlbustada parema Venemaa tulekut.

Nr 209 • Mai 2022

Mida on Madridis oodata?

Juuni lõpus Madridis NATO tippkohtumisele kogunevad NATO riigipead ja valitsusjuhid võtavad eeldatavasti vastu uue strateegilise kontseptsiooni. See tähtis dokument määratleb Euro-Atlandi piirkonda ähvardavad ohud ja selle, kuidas NATO neile reageerima peab. NATO peasekretäri abi kaitseinvesteeringute küsimuses Camille Grand räägib, mida on tema arvates oodata NATO viimaste aastakümnete tõenäoliselt kõige tähtsamalt tippkohtumiselt.

Nr 209 • Mai 2022

Tõetruu pilk võtmelahingule läbi Ukraina sõduri silmade

Ukraina filmirežissööri Ahtem Seitablajevi „Küborgid. Kangelased ei sure iial“ räägib 2014. aastal Donbassis toimunud teisest Donetski lennujaama lahingust Ukraina ning Venemaa ja Venemaa toetatud separatistide vägede vahel. Lahing algas 28. septembril 2014, 23 päeva pärast sõja lõpetama pidanud Minski protokolli sõlmimist. Olenemata vaenlase arvulisest ja tehnilisest ülekaalust ning strateegiliselt raskesti kaitstavast positsioonist, pidasid Ukraina väed vastu 243 päeva.

Nr 209 • Mai 2022

Aatomistepp: kuidas Kasahstan loobus pommist

Togzhan Kassenova (Stanford University Press, 2022)

Nr 209 • Mai 2022

Operatsioon Z: imperialistliku meelepette surmakrambid

Kuninglik Kaitseuuringute Instituut (RUSI), 2022

Nr 209 • Mai 2022

NATO ülihelikiirusega katsumus

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022

Nr 209 • Mai 2022

Euroopa Liidu kriisiohjamine

Rootsi Euroopa Poliitikauuringute Instituut, 2022

Nr 209 • Mai 2022

Eesti ÜRO julgeolekunõukogus: ajalugu kolmes kriisivaatuses

RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2022

Nr 209 • Mai 2022

Kohalik venekeelne ajakirjandus Balti riikides

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022

Nr 209 • Mai 2022

Euroopa vesinikuenergeetika püüdluste geopoliitiline mõju

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022

Nr 209 • Mai 2022