Jäta menüü vahele
Nr 209 • Mai 2022

„Tempus fugit“ – aeg lendab

13.–15. maini väldanud, järjekorras 15. Lennart Meri konverentsil oli algselt kavas muude teemade hulgas tähistada ka Nõukogude Liidu lagunemist 30 aastat tagasi ja sellele järgnenud ahtas võimaluste ajaaknas saavutatut. President Lennart Meri rõhutas iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel lakkamatult, et Eestil on väga kiire. Tal oli õigus – ajaaken sulgus peagi. Aga ajaga võidu joostes õnnestus meil liituda NATO ja Euroopa Liiduga. 

Eeva Eek-Pajuste
Eeva Eek-Pajuste

Lennart Meri konverentsi direktor Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses

Illustratsioon: Eiko Ojala

Muutunud aeg sundis meid Lennart Meri konverentsil meenutama teist, kibedat daatumit: detsembris täituvat 100 aastat Nõukogude Liidu asutamisest. Venemaa imperialistlik koloniaalsõda Ukrainas ning Gruusia, Moldova ja teiste riikide ja piirkondade agressiivne ähvardamine on näidanud, kui ebapädev on olnud Lääne viimaste aastakümnete arusaam Venemaast.  

Venemaa sõda Ukrainas kestab neljandat kuud, selle järellainetus ulatub Kesk-Aasiast Põhja-Aafrikasse, India ja Vaikse ookeani piirkonnast ning Lähis-Idast Soome ja Rootsini. Euroopa Liit, NATO, ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid ei suutnud sõda ja inimsusvastaseid kuritegusid ära hoida. Küsimus on, kas nad suudavad seda lõpetada ning kurjategijad kohtu ette saada. President Meri on öelnud, et väikeste riikide tuumarelv on rahvusvaheline õigus. Praegu toimuv näitab, kas see relv on pädev kaitsevahend. 

Lennart Meri konverents on hinnatud kohtumispaik Vene asjatundjatega. Aastal 2022, mil üldsus proovib mõista, mis toimub Vladimir Putini mõtetes ja Venemaa ühiskonnas, on optimismi raske säilitada. Venemaa ja Lääne vaheline raudne eesriie on taas langenud ning suhtlemine viidud miinimumini. Vene propaganda on sihitud riigisisestele manipulatsioonidele ning isegi ei proovi enam oma sõnumit Läänes edastada. Konverentsil arutati elavalt selle üle, kas Venemaalt pagenud aktiivsed mõtlejad, ajakirjanikud, blogijad ja autorid suudavad eksiilis töötades saavutada tulemusi Venemaa avaliku arvamuse mõjutamisel. Arvamused läksid lahku, aga kübeke lootust on ehk siiski säilinud.  

Tuhat aastat tagasi sündis Ukrainas Kiievi-Venemaa. Nüüd otsustatakse sealsamas Euroopa saatus ja tulevik. Me peame peale finantshoobade ja sõjalise abi kasutama kogu oma kollektiivset tarkust Ukraina abistamiseks ja meie ühise Euroopa tuleviku kujundamiseks. Viivitamata, sest aeg lendab. Nüüd ja kohe tuleb Lääne väärtusruumil otsustavalt vastu hakata Venemaa imperialistlikele püüdlustele ning katsetele kehtestada rahvusvahelises süsteemis oma reeglistik. Praegu ei ole Läänel aega strateegiliseks kannatlikkuseks. 

Au Ukrainale! Слава Україні! 

#StandWithUkraine