Richard Weitz kirjeldab NATO väljakutseid, mis kaasnevad Venemaa investeeringutega ülihelikiirusega relvasüsteemidesse, ning pakub välja mitu võimalikku lahendust, sealhulgas näiteks passiivkaitse meetmed ja õppused, raketikaitse tehnoloogiad ja ekspordikontroll.
Seotud artiklid
Euroopa vastuoluline ühtsus
Küsimuste puhul, kus lääneriikide positsioonid on diametraalselt erinevad ja kus mittemidagiütlevad kompromiss-sõnastused ei ole võimalikud, on status quo’d muutvad otsused peaaegu saavutamatud.
Islamistlik Iraan ning Lähis- ja Kesk-Ida julgeolekuprobleemid
Vene Iraani-ekspert Vladimir Sažin ennustab, et Iraani Islamivabariik kujuneb imaam Khomeini järelkäijate pingutuste tulemusel šiiitlikuks Pärsia impeeriumiks.
Quod licet Iovi…
Neokonservatiivse välispoliitika analüüs peaks panema ka Eesti paremini aduma, millised on või peaksid olema Eesti välis- ja julgeolekupoliitika põhialused.
Lühike viiv pikas sõjas
2005. aasta sügistalve teenis kolonelleitnant Leo Kunnas staabiohvitserina Iraagis. Diplomaatia avaldab katkendid tema seal kirjutatud päevaraamatust, mis jõuab sügisel Tänapäeva kirjastusel ka Eesti raamatulettidele.
Kollektiivse kaitse tulevik globaliseeruvas NATOs
NATO üleminek vanalt julgeolekukäsitluselt uuele ei ole olnud kuigi sujuv ning alliansi kujunemisprotsess on veel üsnagi poolel teel.
Sõdur, talitse oma keelt!
Relvajõudude liikmed peaksid vajaduse korral kommenteerima otsustamisprotsessi strukturaalseid vigu, mitte konkreetseid otsuseid, ründama põhjust, mitte tagajärge.
Tsiviil-militaarsuhted Eestis
Riigikaitse demokraatlik juhtimine on palju keerulisem protsess kui arvatakse. NATOsse või Euroopa Liitu kuulumine siin automaatselt edu ei taga.
Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses
Et Eesti kaitsevägi tohiks turvata siia saabuvat kõrget külalist, selleks peaks riigikogu kuulutama välja erakorralise olukorra. Taimar Peterkop küsib, kas pole käes aeg kaitseväe kasutamise regulatsioone muuta.
Ebakindlusest ja maailmakorrast
Maailmas on taas kujunemas uus maailmakord. Eesti ülesanne on võidelda selle nimel, et jääksime võitjate, mitte kaotajate poolele.
Sisenemis- ja väljumisstrateegiad
Mille põhjal peaks Eesti otsustama, millisel sõjalisel välismissioonil osaleda? Millised peaksid olema asjaolud, mis sunnivad missiooni lõpetama ja koju tulema?
Veel ühe väikese riigi välispoliitikast
Eelmises Diplomaatias väitis Siim Kallas, et väikeriigil tuleb oma välispoliitikas panustada rahvusvahelistele organisatsioonidele, seda vajadusel kahepoolsete saatkondade arvel. Matti Maasikas pole nõus.
Euroopa armee muudaks NATO elu lihtsamaks
Stefanie Babst, NATO peasekretäri abi asetäitja kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia küsimustes, leiab kaarel kaasile antud intervjuus, et Euroopa ühendamise loogiline lõpptulemus oleks kõige muu kõrval ka üks ja ühine Euroopa armee.
Rahvuslik versus kollektiivne, demokraatlik versus autokraatlik
Demokraatlike väärtuste ruum peab olema piisavalt tugev ja jõukas kütkestamaks rahvaid, kelle teevalik seisab alles ees.
Tänapäeva relvastatud konflikt. Mõned mõtted levinud arusaamadest ja nende kasutamisest
Kõik strateegia kujundamisel ja teostamisel kasutusel mõisted peavad olema selge sisuga ja sobima kokku meie keerulise tegelikkusega. Vastasel juhul on tegu lihtsalt tulutu moehullusega.
Relvastuskontroll ja usaldusmeetmed – üks julgeoleku tõstmise vahendeid
Eesti panus on relvastuskontrolli alal siiani olnud pigem mõistva kaasaskõndija kui aktiivse eestkõneleja oma, oluline oleks aga seda enda julgeoleku suurendamiseks ära kasutada.
Meie olemine ja kestmine
Olla on hea, aga kestmine on olulisem ja see esitab meile tõsise väljakutse – kas suudame end ületades muutuda koos maailmaga.