Kuidas näeb Euroopa Liit Ukrainat?
What is Ukraine’s perception in the EU? Cases of Germany, France, Italy, Poland. Kiiev, New Europe Center, 2020
Vaatamata sõjale ja stereotüüpidele on Ukraina saanud eurooplastele lähedasemaks ning üle 50 protsendi Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola kodanikest toetaksid Ukraina Euroopa Liidu liikmelisust.
Seotud artiklid
Charlie Hebdo vastuolulised järelkajad
Euroopa seisab silmitsi suure väärtuste konfliktiga, mis tõstab terrorismi esile kui teatud kommunikatsioonivormi.
Venemaast, varjenditest ja naistest püssi all – Diplomaatia suur valimisdebatt
Mis on Eesti julgeolekuprobleem nr 1? Kas Eesti peaks hakkama ehitama rahvale varjendeid nagu Soome? Mida arvata naiste kohustuslikust ajateenistusest? Kas sanktsioonid ajendavad Venemaad samme tagasi võtma või ässitavad teda veelgi enam üles? Diplomaatia korraldas valimiseelse kaitsepoliitika-teemalise vestlusringi, kuhu tulid kohale kõigi parlamendiparteide esindajad.
Soome liikmesus Euroopa Liidus on teinud riigile head
Noortele on Euroopa Liidu hüved saanud enesestmõistetavaks.
Austria identiteediotsinguil Euroopa Liidus
Heaoluriigi kuvand püsib jõulisena ja NATO liikmesusele palju ei mõelda
Leedu liitumine eurotsooniga: ajastus, motiivid, ootused
Eurotsooniga ühinemine võib kaasa tuua riski, et poliitiline eliit võib nüüd asju lõdvemalt võtta.
Euroopa/Eesti pehme jõud versus jõhkruse paljunemine
Mul on hea meel, et praeguses järjest keerulisemaks muutuvas rahvusvahelises julgeolekuolukorras on Eestil piisavalt välispoliitilist kogemust, et selles ettearvamatus ja kiirete muutuste õhustikus efektiivselt toime tulla ja oma julgeoleku ning heaolu eest seista.
Põhja-Euroopa julgeolek pärast Helsingi lõppakti läbikukkumist
Euroopa peaks mõistma, et kui Helsingi kokkulepete reeglid ei kehti kas või ühe allakirjutanud riigi puhul, siis on olukord muutunud kogu Euroopa jaoks.
Prantsusmaa ja Aafrika: kuidas teha mineviku taagast tuleviku eelis
Pariisil on Aafrikas tegutsemiseks olemas kogemused, teadmised ja ka võimalused ning valmisolek.
Maria Lipman: Initsiatiiv on Putinil, kõik on võimalik
„Putin võib kõike teha, lasta kõike teha, sest tal on täiesti piiramatu võim. Aga oma plaane ta varjab, ta ei lase neid ära arvata.“
Krimmi sündmuste õppetunnid: kas Eesti riigikaitsemudel vastab täielikult meie vajadustele?
Idanaabril on tekkinud võime kasutada sõjalist jõudu väga kiiresti, rünnataval riigil jääb minimaalselt aega vastumeetmete rakendamiseks.
21. sajandi kaitsejõud: Soome kaitsevõimet tuleb uuendada ja tugevdada
Enne ulatuslikku klassikalist sõda vajatakse suuremat sõjalist võimet ning välja tuleb arendada sõjavägi, mis on võimeline ette võtma ühendoperatsioone.
Läti riigikaitse aktuaalsed probleemid Ukraina konflikti valguses
Kogu Läti vabariigi julgeoleku- ja kaitsesüsteem tuleb põhimõttelisel ümber hinnata.
Müristamisest ja risti ettelöömisest: Leedu riigikaitse Ukraina kriisi ajal
Riigikaitse ja selle rahastamise praegune olukord on poliitiline läbikukkumine.
Et kriis ei läheks raisku
NATO peab otsustavalt suurendama kohalolekut piiririikides, keda Venemaa agressiivne käitumine enim ohustab.
Kurt Volker: „Me oleme Putinile vastu hakkamisega juba hiljaks jäänud.“
Euroopat peetakse endiselt piisavalt tugevaks ja võimekaks, eeldatakse, et tal on ressursse ja et ta on suuteline iseenda eest hoolt kandma.
Langedes Putini lõksu
Ukrainas toimuv on mõeldud testima Lääne võimet nõustuda Kremli mängureeglitega.