Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes
Andrea Bonelli, Tomas Janeliūnas, Yuri Tsarik. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Kolm analüüsi ühes, läbivaks jooneks selgitused, kuidas Vene tuumaenergia Euroopas on justkui Trooja hobune. Eestile lähim näide on Astravetsi tuumajaam Valgevenes, aga projekte leiab ka Soomest, Ungarist ja Türgist.
Seotud artiklid
Käsk number üks – saavutada täiskontroll – on täidetud
Eesti pressis lõi hiljaaegu nädalaks-kaheks lõõmama debatt, et kas eestlane ikka teab midagi Venemaast. Paraku arutelust midagi enamat välja ei kasvanud ning teema kustus vaikselt. Kuid see küsimus, mis paratamatult mõjutab meie tulevikku ja millest on tuhat aastat sõltunud meie minevik, ei kao kuhugi.
Virtuaalpoliitika Venemaal
Palju Venemaal ja mujal nähtavast võib näida reaalse demokraatliku protsessina, kuid tegelikult on see kõik virtuaalne, näiline, kunstlik.
Kuidas valida, mida tõlkida
Iga raamat, mis tõlgitakse eesti keelde, rikastab kultuuri ja parandab meie arusaama maailmast. Julgeoleku- ja välispoliitika-alased raamatud annavad eestlastele eriti seda viimast. Tegu on ju teemadega, mis viiskümmend aastat ei kuulunud avatud debatti, ilmusid vaid ühesuunalised mõttetud tekstid, mis sobisid parimal juhul heaks pilamaterjaliks.
Kas julgeolekualasel tõlkekirjandusel on tulevikku?
"Milleks tõlkida eesti keelde raamatuid, millel on väga väike lugejaskond, kes loeb need niikuinii inglise keeles läbi?" küsivad skeptikud. Siiski, mõte on...
Chris Patten: välispoliitika olemus ei seisne välismaalastele meeldimises
Chris Patten tõdeb, et Euroopa Liit pole superriik, mistõttu selle ühtne välispoliitika on paratamatult piiratud loomuga, ent paremate liidritega võiks ikkagi saavutada märksa rohkem.
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
Idarindel muutusteta?
Eesti-Vene suhetes võib leida kaks selle aastaga kristalliseerunud tendentsi. Kumbki pole meile soodne, mõlemad tõotavad aga kujuneda pikaajaliseks.
2005 – aasta, mil loodus suunas globaalset päevakorda
Looduskatastroofid, energiahindade tõus ning terrorism on loonud keskkonna, mis ohustab Euroopa avatust. Viimane on siiski ainus tulevikku viiv tee, millest ei saa loobuda.
Vietnami vaimude taassünd
Vietnami sõja kogemuse vari mõjutab üha enam seda, kuidas ameeriklased hindavad praegust Iraagi sõja. Mismoodi mõjub see kõik aga suurriigi julgeolekukäitumisele tulevikus?
Saksamaa julgeolekupoliitika areneb tasapisi
Saksamaa julgeolekupoliitika ja minapilt on küpsemas, ehkki ta pole hakanud taotlema sellist suurriigi staatust, nagu pelgasid nii väga neorealistid.
Gallia kuke kannuste uuendamine
Euroopa Liidu praeguse eesistujana on Prantsusmaa oma Valge Raamatu hästi ajastanud, andes selge signaali sellest, et Euroopa oma relvajõud ja Euroopa Liidu üksuste osalemine sõjalistes kriisides on see tulevikunägemus, mida Prantsusmaa kannab.
Putini pärand: vajadus olla paindlik
Kui Venemaa positsiooniks on kõigest „meie oleme teie ettepaneku vastu”, siis muutub tupik Lääne suunal veel umbsemaks, Ida suurriigid, eelkõige Hiina ja Iraan, hakkavad aga aina enam Venemaad ära kasutama oma eesmärkide teostamiseks „mängudes” Läänega.
Kas Putini “jääajale” järgneb Medvedevi “kevad”?
Kas Venemaa uuest presidendist saab sõltumatu poliitiline figuur või ei? Kui saab, siis milline on tema poliitika?
End vabaks laulvad ikestatud rahvad
Mõneti kummaliselt on praeguste ikestatud rahvaste parim liitlane vene šovinism. Lühema aja kestel võib see muuta asju hullemaks, kuid see annab ometi millegi, millele vastu seista.
Euroopa vastuoluline ühtsus
Küsimuste puhul, kus lääneriikide positsioonid on diametraalselt erinevad ja kus mittemidagiütlevad kompromiss-sõnastused ei ole võimalikud, on status quo’d muutvad otsused peaaegu saavutamatud.
EL ja Venemaa: erinevad vaated, sügav sõltuvus
Majanduslik tegelikkus ja maailma sündmuste areng tõukavad Venemaa ja Euroopa Liidu taas vältimatult teineteise suunas. Uue lähenemise vundament kujuneb juba palju tõsisemaks kui eelmise kümnendi helged, aga üsna alusetud lootused.