Esindusdemokraatia ja erakondade roll Euroopa Liidu juhtimises on aina põletavam küsimus, sest Euroopa integratsioon on liikumas politiseeritud valdkondadesse. Mõned jõud leiavad, et arutama peaks ka aluslepingute muutmist ning esindusdemokraatia tugevdamist, teised ei taha sellest kuuldagi.
Seotud artiklid
Après nous, le déluge
Pärast kahe referendumi ja eelarvekõneluste läbikukkumist on Euroopa sügavas kriisis. Eesti ja teiste uute liikmete huvides on ta sealt välja tuua.
Uus Ukraina: ELi kandidaat või taas Venemaa lähivälismaa?
Suhtumises postrevolutsioonilisse Ukrainasse võiks Euroopa Liit võtta eeskuju NATOst ja pakkuda konkreetseid tulevikuperspektiive, leiab Aili Ribulis.
Kõva ja pehme jõu allakäik
Kui kaks aastat tagasi vastandati USA kõva jõudu Euroopa pehme jõuga ning ülesandeks peeti USA jõu teatud pehmendamist ja Euroopa jõu teatud kõvendamist, siis praeguseks on selge, et mõlemad on liikunud samas - jõu nõrgenemise suunas.
Chris Patten: välispoliitika olemus ei seisne välismaalastele meeldimises
Chris Patten tõdeb, et Euroopa Liit pole superriik, mistõttu selle ühtne välispoliitika on paratamatult piiratud loomuga, ent paremate liidritega võiks ikkagi saavutada märksa rohkem.
Euroopa Liit – tõlkes kaduma läinud?
Seni on Brüsseli otsuseid kodanikele enamasti "tõlkinud" nende oma maa poliitikud. Enne valimisi võtavad "tõlked" aga kuju, mis kellelegi parajasti kasulik...
Kui räägitakse Euroopa constitution-ist, millest siis räägitakse?
Riigiõiguslased kasutavad sõna "constitution" eri tähenduses - sõltuvalt sellest, milline tähendus nende maade riigiõiguses on vastavale sõnale antud. Jüri Adams juhatab teed konstitutsiooniõiguslaste sõnavarasse.
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
2005 – aasta, mil loodus suunas globaalset päevakorda
Looduskatastroofid, energiahindade tõus ning terrorism on loonud keskkonna, mis ohustab Euroopa avatust. Viimane on siiski ainus tulevikku viiv tee, millest ei saa loobuda.
Draama trööbatud tänavaauto ümber
Lissaboni lepingu toetajad väidavad, et ilma lepinguta ähvardab ELi halvatus ning ta ei suuda kerkida maailmas talle õigusega kuuluvale kohale. See kõlab täiesti usutavalt. Ainus häda on, et see pole peaaegu üheski mõttes õige.
EL ja Venemaa: erinevad vaated, sügav sõltuvus
Majanduslik tegelikkus ja maailma sündmuste areng tõukavad Venemaa ja Euroopa Liidu taas vältimatult teineteise suunas. Uue lähenemise vundament kujuneb juba palju tõsisemaks kui eelmise kümnendi helged, aga üsna alusetud lootused.
Gordon Browni katseaeg
Briti uue peaministri esimeseks tõsiseks proovikiviks saab lahing Euroopa Liidu reformileppe pärast.
Analüütik: Euroopa staar on Merkel!
Angela Merkeli näol on Euroopa saanud võimsa tähe, Gordon Brown on huvitav, kuid Euroopa-skeptiline, Sarkozy aga kergekaaluline näitemängutegija, räägib intervjuus Diplomaatiale staažikas Euroopa poliitika vaatleja Peter Ludlow.
Gaasitrass või puudlirihm
Saksa-Vene gaasitrass meenutab Balti riikide ja Poola kaasosaluseta isegi maakaardil liiga selgelt jalutusrihma, mille otsa peremees idas püüab kinnitada puudlit läänes.
Eesti esimene täisaasta Euroopa Liidus
Tulevikus on ka Eestil võimalik senisest rohkem mõjutada ja suunata Euroopa Liidu poliitikat. Selleks tuleks veidi fookust muuta.
Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast
Senine töö energiajulgeoleku osas tuleb olukorra tõsidust arvestades lugeda ebapiisavaks, seda nii Eestis kui Euroopa Liidus.
Juriidilisi vaateid Euroopa Liidule
Õpikud on oma ajastu peegel. Kuna õigus muutub ajas, siis kehtib see täiel määral ka juriidiliste kõrgkooliõpikute kohta. Külastage Tartus Rüütli tänava antikvariaati ja laske silme eest läbi sealne juriidiliste ainete kõrgkooliõpikute rivi. Seal need raamatud seisavad õlg õla kõrval ja igavikus võrdseks saanutena ühes reas: Piibu “Rahvusvaheline õigus” ja Keldri “Kolhoosiõigus”, 1920.-1930. aastate ajakiri Õigus ja Eesti NSV töökoodeksi kommenteeritud väljaanne. Seisma jäänud aeg – või kui mõelda õiguse sürrealistlikele hetkile, siis miks mitte sulanud aeg.