Eesti ÜRO julgeolekunõukogus: ajalugu kolmes kriisivaatuses
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2022
Richard Gowan analüüsib Eesti valitud liikmesust ÜRO julgeolekunõukogus 2020–2021 läbi kolme kriisi: Iraani sanktsioonide taastamise arutelu, Ida-Euroopa julgeolekuolukorra halvenemine ja Afganistani valitsuse kokkuvarisemine. Need kolm kriisi sümboliseerisid põhjapanevaid muutusi geopoliitikas.
Seotud artiklid
Eesti huvid Euroopa Liidus?
Eesti üritab ELis väga ettevaatlik olla. Mitte eriti poolt, mitte eriti vastu. Samas on päris mitmeid asju, kus võiks näidata algatust ja ka silma paista.
Teisaldatud, aga mitte unustatud – Pronkssõduri vendeta sakslase pilguga.
The king is gone, but he's not forgotten - kuningas on langenud, kuid mitte unustatud - laulis kunagi 1978. aastal Kanada-Ameerika kitarri-rock'i ikoon Neil Young. Ta pidas kuninga all silmas Johnny Rottenit, kurikuulsa Briti punkansambli The Sex Pistols anarhistlikku lauljat, kes koos oma bändiga valas välja Suurbritannia No Future põlvkonna ängid ja tungid.
Eesti erilisest ajast
Aja kulgemine on ajaloo olemasolu põhiliseks kriteeriumiks küll meile, eestlastele, kuid niisama ühemõtteliselt selge ei pruugi see olla teistele.
Islamiradikalism ja Eesti – sidemed, arengud, ohud
Ekstremismi levitamise ennetamiseks Eestis ei piisa ainult õiguskaitseorganite tööst.
Eesti 90-aastane välisministeerium
"Esimesed aastad olid siiski oma primitiivsusest hoolimata hoogsad, kuna just nendele langesid ministeeriumi kõige suuremad saavutused - Eesti riigi de facto ja de jure tunnustamised Euroopa riikide poolt."
Tavalise diplomaadi ebatavaline saatus
Aleksander Warma elukäigust ning diplomaadi rollist
Lugu ja tema jutustaja. Eesti välisministeeriumi taasloomise lood
"Jutusta meile üks lugu!" ütles Märtsijänes. "Jah, palun jutusta!" nurus Alice. "Ja tee ruttu," lisas Kübarsepp. (Lewis Carroll, ”Alice imedemaal”)
Eesti riik ja ülemaailmne küla
Pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga 2004. aasta suvel muutub ka meie välispoliitika olemus. Eesti liitub moodsate postmodernsete ühiskondadega, kes on endale maailmas rajanud mugava kodu. Ühtlasi on tegu jõukeskustega, kes mõjutavad ideoloogia, majanduse ja vahel ka sõjalise jõu toel teisi, võib öelda, et peaaegu kõiki maailma riike. Globaliseerumine ulatub Brasiilia vihmametsadest Bagdadini ja Bosniast Vietnamini. Maailm on üha rohkem globaalne küla, nagu tõdeb kuulus kommunikatsiooniklassik Marshall McLuhan, rahvad on tänu infoühiskonnale ja globaalsele majandusele lõimunud.
Eesti valikud Iraagi sõja taustal
Iraagi sõjale eelnenud suurriikide ägedad sõnavahetused langesid Eestis valimiste-eelsesse aega. Eestis ei erinenud avalik arvamus sõja ja rahu küsimuses ülejäänud Euroopast, olles selgelt Iraagi ründamise vastu. Kuna lahkuv valitsus - ka mina ise kaitseministrina - toetas ühemõtteliselt USA positsiooni, ühinedes ameeriklasi toetava avaldusega ning kinnitades osalemist konfliktijärgsel operatsioonil, võis eeldada, et sõjatemaatika kujuneb osaks valimisvõitlusest. Et seda õnnestus vältida, oli eelmise valitsuskabineti viimaste töökuude olulisemaid saavutusi.
Eesti välispoliitika orientatsioonist
Mark Twain on kunagi tähendanud, et haamriga inimest ümbritsevad ainult naelad. Eesti välispoliitika nägemisvälja on kahtlaselt palju siginenud Gordioni sõlmi, mis vajavad mõõgaga läbiraiumist.
Sihiseadmise takerdustest liitumise ootel
Niisiis on 1. maini jäänud vähem kui kolm kuud. Rahvavalgustusliku retoorika aeg on ammu möödas - see lõppes septembris. Kui enne referendumit oli poliitikute jutt üle paisutatud ja keskendus selgitustele, mida Eesti hakkab liitumise järel Euroopast eurodes või kroonides saama, siis aasta viimastel kuudel oleksin oodanud poliitilises sihiseadmises selget pööret. Täisliikmelisus on käeulatuses. Sestap: mis mõtteid mõlgutavad otsustajad riigikogus, valitsuses, välisministeeriumis? Missugusena kujutavad nad ette Eesti rolli ühinevas Euroopas?
Venemaa Eesti-poliitika pankrott
14. märtsil valib Venemaa presidendiks tagasi Vladimir Putini. Võit saab olema ülekaalukas. Võimalik, et enam kui 80 protsenti valijatest näeb Kremlile väärikat peremeest üksnes Putinis.
Raamat: Stephen C. Schlesinger. The Act of Creation: The Founding of the United Nations.
ÜRO, tema roll ja autoriteet maailmas ning maailmaorganisatsiooni tulevik on viimastel aastatel köitnud nii poliitikute kui laiema avalikkuse meeli. Schlesinger viib lugeja oma raamatus 60 aastat tagasi, ÜRO asutamiskonverentsi juurde. Autor annab ülidetailse ülevaate 1945. aasta kevadel San Franciscos toimunust. Pea kuuekümne aasta tagustesse sündmustesse süüvimine võib esmapilgul tunduda pisut igavavõitugi, sest tollane kontekst oli tänasest sootuks teine. Saksamaa pinnal käisid veel verised lahingud, aatomipommid polnud veel Hiroshimale ja Nagasakile langenud, külm sõda ei olnud veel alanud ning Hiina oli kommunismist vaba.
Raamat: Estonian Foreign Policy Yearbook.
Eesti Välispoliitika Instituut (EVI) tuli 2003. aastal välja meeldiva üllatusega. Ilmus "Eesti välispoliitika aastaraamat". Aastaring on täis ning ilmumas on uus üllitis, mis kannab aastaarvu 2004.
Muutustest Eesti julgeolekukontseptsioonis pärast 2004. aasta 2. aprilli
Viimased viisteist aastat on Eestis eelisarendatud traditsioonilisi julgeolekumeetmeid: loodud on toimiv diplomaatia ja riigikaitseks üles ehitatud kaasaegsed NATO standarditele vastavad relvajõud. On tehtud kõik, mida on vaja selleks, et olla iseseisev riik ning astuda NATOsse ja Euroopa Liitu. Sisejulgeolek on pälvinud vähem kontseptuaalset tähelepanu ja seda on ka tagasihoidlikumalt rahastatud, mis sellel perioodil oli mõistetav ja andestatav. Praeguseks on aga vajadus kaasaegsema riikliku julgeolekutagatiste süsteemi järele ilmne.
Ühtne Euroopa ja Eesti rahvuslikud huvid
Eesti liitumine Euroopa Liiduga 1. mail 2004 on paljuski muutnud Eesti välispoliitika ja teiste valdkondade riikliku poliitika kujundamise lähtekohti. Maailmas mõjuvõimsa riikide liidu liikmena on Eesti võimalused oma eesmärkide saavutamiseks märgatavalt avardunud. Eesti rahvuslike huvide edendamisel mängivad suurt rolli teiste liikmesriikide toetus ning liikmesriikide huvide koosmõju. Meie muutunud staatusest tuleneb aga ka vajadus arvestada kõigi 25 liikmesriigi huvidega oma poliitiliste otsuste kujundamisel. Seetõttu on muutunud üha aktuaalsemaks meie poliitika rõhuasetuste ja tegevuspõhimõtete täpne määratlemine.