Eesti ÜRO julgeolekunõukogus: ajalugu kolmes kriisivaatuses
RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2022
Richard Gowan analüüsib Eesti valitud liikmesust ÜRO julgeolekunõukogus 2020–2021 läbi kolme kriisi: Iraani sanktsioonide taastamise arutelu, Ida-Euroopa julgeolekuolukorra halvenemine ja Afganistani valitsuse kokkuvarisemine. Need kolm kriisi sümboliseerisid põhjapanevaid muutusi geopoliitikas.
Seotud artiklid
Eesti julgeolekupoliitika uus etapp
Eesti julgeolekupoliitikas seatakse pärast riigi liitumist NATO ja Euroopa Liiduga sihte järgmiseks perioodiks. Seni eri valdkondade poliitika üldise suuna määratlenud dokumendi "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused" kinnitas riigikogu 2001. aasta märtsis. See keskendus integratsioonile NATO ja ELiga. Nüüd on saanud valmis "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)" (edaspidi JPA), mis vaatab edasi.
Eesti suhtumine Euroopa Liitu peab muutuma
Kujutagem Euroopa Liitu ette majana, kus elavad suure perena Euroopa rahvad. Kui pere kasvab, tuleb vanadel olijatel end koomale tõmmata, et uutele ruumi teha. Muidugi on võimalik ka korruseid ja hooneid juurde ehitada. Perekonna koospüsimiseks on aga oluline, et igal liikmel on koht ühise söögilaua ääres, ühises elutoas ja kamina ümber.
Julgeolekupartnerlus vallutab maailma
Kõrvuti liitlassuhetega ning alliansistrateegiaga on postmodernistlikus julgeolekukäsitluses üha enam juttu julgeolekupartnerlusest. Kes on partnerid? Need on riigid, kes ei kuulu otseselt ühe või teise organisatsiooni liikmeskonda, kuid organisatsioon võib arendada nende riikidega ulatuslikku koostööd, mis ei jää teinekord eriti palju alla liitlastega tehtavale.
Soomeugrilased ja soomeugrilus tänapäeva Soomes
Kolmanda aastatuhande alguse soome-ugri ideaalriik võiks olla sarnane praeguse Soomega. Sel Põhja-Euroopa riigil on tugev rahvuslik identiteet, omakeelne haridussüsteem, sihipäraselt kujundatud ja vähemalt põhimõtteliselt igaühele kättesaadavad põhilised sotsiaalsed tagatised. Materiaalse heaolu kõrval elab tugev ja omanäoline kultuur. Soomeugrilusel on eduka soomlase nägu.
Argument ÜRO vastu
Viimasel, 59. ÜRO peaassambleel septembri lõpus osales muude "kõrgeaususte" seas 64 presidenti, 25 peaministrit ja vähemalt 86 välisministrit. Selline erakordne osalus andis peasekretär Kofi Annanile alust oma tervituskõnes kinnitada, et "neil rasketel aegadel on ÜRO... inimkonna ühiseks ja asendamatuks koduks".
Mis on Ühinenud Rahvad?
Eesti keeles on kinnistunud nimetus Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja selle lühend ÜRO. Ingliskeelses hartas, asutamisaastast 1945, on see United Nations, lühendina UN. Seesama tähekombinatsioon on ka siin-seal maailmas näha sinikiivritel, mis on UNi vägede sõdurite peas. Mu meelest on eesti keelepruuki kunagi sisse surutud märgatav viga. "Organisatsioon" viitab ennekõike millelegi bürokraatlikule, millelegi, millest kirjutas Kafka.
Eesti välispoliitika väljakutsed ja võimalused
Vaadates tagasi lõppenud välispoliitika-aastale, on meil palju, mille üle rõõmustada ja uhkust tunda. 2004. aasta oli välispoliitilisest aspektist vaadates vaieldamatult üks tulemusrikkamaid Eesti ajaloos. Täitusid meie taasiseseisvuse aja kaks suurimat välispoliitilist - ja muidugi riiklikku eesmärki. Aprillis liitus Eesti maailma võimsaima kaitseorganisatsiooniga ja mais maailma edukaima poliitika — ja majandusühendusega.
Eesti välispoliitikast 2004. aastal
Möödunud aasta Eesti avalik välispoliitiline debatt oli rikastav nii oma ulatuse, mahu kui ka intensiivsuse poolest. Samas oli see ka tavatult kontrastne.
Eesti huvid Euroopa Liidus
Eesti liitumisega Euroopa Liidu ja NATOga lõppes üks etapp riigi ülesehitamisel. Liitumisest Euroopa Liiduga jääme meenutama ehk kõige väljapaistvamaid sündmusi, s. o läbirääkimiste lõpetamist ja referendumit. Samas kipume unustama liitumisele eelnenud ühiskonna, majanduse, seadusandluse radikaalset ümberkorraldamist kümmekonna aasta jooksul. Need muutused toimusid märksa sujuvamalt ja vähemate vaidlustega, kuna kiirustamine Euroopa suunas ei lubanud pikemalt mõtlema jääda. Sellel protsessil olid oma head ja vead, ent eesmärk sai täidetud: Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks samaaegselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning vajalikud reformid said tehtud.
Organisatsioonikaart ja praktiline poliitika
Teise riigi välisministeeriumi organisatsioonikaart võib esmapilgul paista kõige igavama materjalina, mida üks diplomaat on sunnitud uurima. Tegelikult aga ei tohi neid kuidagi kahe silma vahele jätta, sest need ei anna suurel määral aimu mitte ainult sellest, kuidas see teine riik suhtub näiteks diplomaadi kodumaasse, vaid isegi sellest, mil moel liigub info ministeeriumis ja kuidas langetatakse poliitilisi otsuseid. Kes sellist materjali ometi eirab, riskib nii enda kui oma kodumaa huvid ohtu seada.
Meeloslasi mäletades
Mõistkem, et vanad eeldused ja alused enam ei kehti. Selle omaksvõtt laseb meil hakata uuesti eristama olulist tähtsusetust, sisu vahust; see laseb meil mõista, kus me tegelikult praegu oleme.
Meie kohustus
Ettepanek asutada komisjon Euroopas sooritatud kommunistlike kuritegude uurimiseks.
Riigi ehitamine
Sama Francis Fukuyama, kes kunagi koos Milton Friedmaniga uskus vabade valimiste ja turgude kõike paikapanevasse jõusse, hoiatab nüüd, et õigusriik on osutunud erastamisest tähtsamaks. Fukuyama viimasest raamatust kirjutab Toomas Hendrik Ilves.
Carl Bildt: riigiloomist me alles õpime
Äpardunud riikide jaluleaitamine kujuneb rahvusvahelises elus järjest domineerivamaks teemaks. Kuidas seda teha? Millised meetmed toovad edu, millised mitte, sellest räägib intervjuus Diplomaatiale Rootsi ekspeaminister Carl Bildt.
Uus ühiskond – uus identiteet
Identiteet ei ole midagi antut ja püsivat, vaid ruumiline ja ajas muutuv nähtus. Peeter Torop kirjeldab, kuidas kujuneb riikide identiteet.
Eelhoiatussüsteem kui Gruusia võimalik õppetund Eestile
Nii Eesti eraldi kui NATO tervikuna vajab pädevate otsuste tegemiseks pidevalt õigeaegset ja usaldusväärset luureinfot.