Kuigi Hiina ega kliimamuutused ei sobitu NATO missiooniga, kerkivad need aina möödapääsmatult alliansi päevakorda. Vaade Ameerikast, milline võiks olla NATO roll nende katsumuste lahendamisel.
Seotud artiklid
Tiibeti mõju
Võideldes Tiibeti eest võitleme ka uiguuride eest Hiinas, võitleme karenite eest Birmas, soomeugrilaste eest Venemaal – just nii nagu 20 aastat tagasi sümboliseeris Baltikum suurele osale maailmast Nõukogude Liidu rahvaste vabaduspüüdeid.
Tiibeti mõjutegur Hiina ja India piiritülis
Tiibeti geograafiline ja ajalooline positsioon ning tiibetlaste seas lähiminevikus toimunud käärimised on mitmel korral mõjutanud suurriikide, India ja Hiina omavaheliste suhete kulgu.
Taiwan ja Hiina: diplomaatia on ainus lahendus
Taiwani ja Hiina vaidlused tuleb lahendada kahepoolsete läbirääkimiste, mitte võidurelvastumise teel. Märt Läänemets intervjueerib Taiwani Chung-Hsingi ülikooli rahvusvahelise poliitika instituudi professorit Cho Hui-Wani.
Euroopa uus lähenemine Hiinale
Euroopa riigid konkureerivad liigagi sageli omavahel Pekingi parima poliitilise sõbra ja kaubanduspartneri au pärast, millega õõnestavad omaenda võimalusi mõjutada Hiina poliitikat.
Hiina juhitavuse illusioon
Kuidas suunata tõusev suurvõim Hiina rahvusvahelisse süsteemi nii, et süsteem katki ei läheks? Robert Kagan leiab, et see ei pruugigi üldse Lääne võimuses olla.
Kultuurirevolutsioon. Hulluse loogika
Kultuurirevolutsiooni peamiseks tõukejõuks oli Hiina kompartei ladvikus kääriv võimuvõitlus, eelkõige aga Mao fanaatiline tahe hoida oma käes ka reaalne, mitte üksnes sümboolne võim.
Kollektiivse kaitse tulevik globaliseeruvas NATOs
NATO üleminek vanalt julgeolekukäsitluselt uuele ei ole olnud kuigi sujuv ning alliansi kujunemisprotsess on veel üsnagi poolel teel.
Be careful, it’s dangerous out there!
Paradoksaalsel kombel on julgeoleku tagamine praegusel rahuajal vaata et raskem kui külma sõja ajal.
Eesti esimene
Kuidas NATO kohandab end uutele vajadustele ning mida toob kaasa Riia tippkohtumine?
Veel ühe väikese riigi välispoliitikast
Eelmises Diplomaatias väitis Siim Kallas, et väikeriigil tuleb oma välispoliitikas panustada rahvusvahelistele organisatsioonidele, seda vajadusel kahepoolsete saatkondade arvel. Matti Maasikas pole nõus.
Ebakindlusest ja maailmakorrast
Maailmas on taas kujunemas uus maailmakord. Eesti ülesanne on võidelda selle nimel, et jääksime võitjate, mitte kaotajate poolele.
Globaliseerumise lõpp – kollaps või galaktikavallutus?
Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel.
Rahu teenistuses: kaitseküsimused Euroopa Liidus
Pole mõeldav, et üks Euroopa Liidu liikmesriik astub teisega sõtta. Kummalisel kombel on aga üha mõeldavam, et nad astuvad sõtta üheskoos.
Euroopa armee muudaks NATO elu lihtsamaks
Stefanie Babst, NATO peasekretäri abi asetäitja kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia küsimustes, leiab kaarel kaasile antud intervjuus, et Euroopa ühendamise loogiline lõpptulemus oleks kõige muu kõrval ka üks ja ühine Euroopa armee.
Mõtteid Läti ja Eesti riigikaitsest
Kas Eesti võiks riigikaitse ümberkorraldamisel juhinduda Läti eeskujust?
Esmategija ahvi küsimus
Eeskuju nakkab ning nii ongi julgeoleku võtmeküsimuseks tõusmas küsimus teednäitavatest ja samas säästlikest tehnoloogiatest.