Jäta menüü vahele
Rubriik

Kommentaar

Filtrid:

Kas julgeolekualasel tõlkekirjandusel on tulevikku?

"Milleks tõlkida eesti keelde raamatuid, millel on väga väike lugejaskond, kes loeb need niikuinii inglise keeles läbi?" küsivad skeptikud. Siiski, mõte on...

Nr 25 • Oktoober 2005

Kriisihaldamise kunst või loodusteadus?

Rahvusvaheliste suhete teaduse võimalikkust ja vajalikkust välispoliitika tegijatele analüüsib Cambridge'i ülikooli doktorant Maria Mälksoo.

Nr 25 • Oktoober 2005

Kas Eesti vajab mõttekoda?

Eestlased ei ole suutnud otsustada, kas mõttekoda on institutsioon, mis peaks ilmtingimata olemas olema, või on see midagi sellist, ilma milleta on võimalik ära elada.

Nr 25 • Oktoober 2005

Mõttekojad, tõde ja demokraatia

Mõttekoda võiks olla koht, kus poliitikute praktilisus, ajakirjanike operatiivsus ja teadlaste põhjalikkus omavahel kokku saavad, leiab Edward Lucas.

Nr 25 • Oktoober 2005

Angie astub lavale

Ta on naine, pärit Ida-Saksamaalt, protestant ning lahutatud - mida oodata sedavõrd ebatüüpiliselt Saksamaa kantslerilt?

Nr 26 • November 2005

Euroopa Liit - tõlkes kaduma läinud?

Seni on Brüsseli otsuseid kodanikele enamasti "tõlkinud" nende oma maa poliitikud. Enne valimisi võtavad "tõlked" aga kuju, mis kellelegi parajasti kasulik...

Nr 26 • November 2005

Kui räägitakse Euroopa constitution-ist, millest siis räägitakse?

Riigiõiguslased kasutavad sõna "constitution" eri tähenduses - sõltuvalt sellest, milline tähendus nende maade riigiõiguses on vastavale sõnale antud. Jüri Adams juhatab teed konstitutsiooniõiguslaste sõnavarasse.

Nr 27 • Detsember 2005

Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika

Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.

Nr 27 • Detsember 2005

Bronislaw Geremek, in memoriam

Bronislaw Geremek oli üks viimaseid sellest võimsast Kesk- ja Ida-Euroopa poliitik-intellektuaalide plejaadist, kelle seisukohad on kujundanud Euroopa poliitilist palet paaril viimasel kümnendil.

Nr 60 • August 2008

Saksamaa julgeolekupoliitika areneb tasapisi

Saksamaa julgeolekupoliitika ja minapilt on küpsemas, ehkki ta pole hakanud taotlema sellist suurriigi staatust, nagu pelgasid nii väga neorealistid.

Nr 60 • August 2008

Gallia kuke kannuste uuendamine

Euroopa Liidu praeguse eesistujana on Prantsusmaa oma Valge Raamatu hästi ajastanud, andes selge signaali sellest, et Euroopa oma relvajõud ja Euroopa Liidu üksuste osalemine sõjalistes kriisides on see tulevikunägemus, mida Prantsusmaa kannab.

Nr 60 • August 2008

Kommunismi kuriteod ja meie

Kommunism kui kuritegelik ideoloogia tuleb hukka mõista. Esimeseks sammuks sellel teel on kommunismi kuritegude uurimine ning teadvustamine.

Nr 60 • August 2008

EL ja Venemaa: erinevad vaated, sügav sõltuvus

Majanduslik tegelikkus ja maailma sündmuste areng tõukavad Venemaa ja Euroopa Liidu taas vältimatult teineteise suunas. Uue lähenemise vundament kujuneb juba palju tõsisemaks kui eelmise kümnendi helged, aga üsna alusetud lootused.

Nr 58/59 • Juuni/juuli 2008

End vabaks laulvad ikestatud rahvad

Mõneti kummaliselt on praeguste ikestatud rahvaste parim liitlane vene šovinism. Lühema aja kestel võib see muuta asju hullemaks, kuid see annab ometi millegi, millele vastu seista.

Nr 58/59 • Juuni/juuli 2008

Tiibeti mõju

Võideldes Tiibeti eest võitleme ka uiguuride eest Hiinas, võitleme karenite eest Birmas, soomeugrilaste eest Venemaal – just nii nagu 20 aastat tagasi sümboliseeris Baltikum suurele osale maailmast Nõukogude Liidu rahvaste vabaduspüüdeid.

Nr 58/59 • Juuni/juuli 2008

Inimõiguste probleem ja rahvaste tulevik

Kas inimõigused on üldkehtivad või on see Lääne väljamõeldis, mille eesmärgiks on muu maailma oma kontrollile allutamine? Mil määral liigituvad inimõiguste alla kollektiivsed õigused – eeskätt rahvaste enesemääramisõigus?

Nr 58/59 • Juuni/juuli 2008

Laulva revolutsiooni maailm

Lääne käitumine NSV Liidu lõpuperioodil oli paradoksaalne: “kurjuse impeerium”, mida iga hinna eest oli püütud ohjeldada, muutus stabiilsuse kehastuseks, mida iga hinna eest püüti säilitada.

Nr 58/59 • Juuni/juuli 2008

„Eelmise EW" saatkonnas

1996. aastal asus Maris Tippo tööle Eesti Vabariigi Peakonsulaadis New Yorgis - kohas, mis oli 50 okupatsiooniaasta jooksul olnud vana Eesti Vabariigi saatkonnaks Uues Maailmas, ning kus riiulitel seisid Konstantin Pätsi kirjad - seisid mitte muuseumieksponaatide, vaid töödokumentidena.

Nr 55 • Märts 2008