Eesti ja Euroopa Liit – 10 aasta saldo
Eestil on eeldused Soome edu korrata, vajame selleks avatust, innustavaid poliitikuid ja tugevat Euroopat.
Euroala kriis lõõmab edasi
Kui kriisi kulgu otseselt ja tõsiselt mõjutanud erilisi sündmusi ei toonud enesega 2013. aasta, siis on paraku tõenäoline, et neid ei saabu ka käesoleval aastal.
Lõhestunund Süüria enne rahukonverentsi
Häving, kannatused, võitlevate poolte radikaliseerumine ja nende väliste toetajate jätkuv soov oma huvisid kaitsta ei jäta kuigi palju ruumi ratsionaalsetele kompromissidele.
Eesti riigi kultuuripoliitikad ja diplomaatia
Meie riik on väike ja meie rahakott on õhuke. Sellest tulenevalt tuleb meil teha valikuid, keda ja mida riiklikult toetada.
ÜRO aastatuhande arengueesmärgid ja Eesti
Uued aastatuhande arengueesmärgid saavad tõenäoliselt olema loomult universaalsed ning puudutavad seega ka jõukamaid riike ning ühiskondi
Haiti maavärin, ülesehitustöö ning arenguabi efektiivsus
Kuigi vabaühendused on aidanud päästa kümnete tuhandete haitilaste elu, pole abitegevus suutnud anda saareriigi arenguks vajalikku impulssi.
Usukuulutus enne ristimist: ELi idapartnerlus strateegiana
Tuleb loobuda ideest, et Euroopa väärtused suudavad mingil moel levida meie maailmajaost kaugemale ning tuua kaasa Portugalist Vaikse ookeanini ulatuva õitsengu- ja progressivööndi.
Mitmekiiruseline idapartnerlus ja Eesti teel Vilniuse taha
Pärast ELi idapartnerluse tippkohtumist Vilniuses novembri lõpus suur ja raske töö alles algab
Diplomaatia kümme aastat
Eesti vajab põhjalikku inventuuri oma senistes poliitikates ja plaanides, et näha, mis neist tegelikkuses töötavad ja mis mitte.
Pilguheit Eesti välispoliitika üldseisule
Me peame arvestama sellega, et ajalugu on järjepidev – see ei ole läbi ja ka edaspidi võib halbu asju juhtuda.
Kuidas kaotada sõpru ja jätta mõju saavutamata?
Üldistatult taanduvad Eesti välispoliitilised vead ühele ühisnimetajale – oma suuruse ebaadekvaatsele tajumisele.
Väikesed rahvad ja suured seadused
Laulvast revolutsioonist 25 aastat ja Kataloonia ketist 25 päeva.
Keemiarelvaoht hiilib tagasi
Rahvusvaheline üldsus peaks Süüria ja teisi keemiarelvakriise käsitlema kui häirekella, mis ajendab kaitsemeetmeid keemiarelva vastu tugevdama.
Uue ajastu ootel Egiptuses
Oluline on ära hoida Egiptuse langemine täielikku kaosesse, mis omakorda mõjutaks juba kogu Lähis-Ida piirkonda.
Kübersõda – reaalsus või fiktsioon?
Järjest enam muutub tõenäoliseks, et ühe korraliku küberrünnaku alla jäädes muutub moodne tehnoloogia kasutuskõlbmatuks.
Venemaa Euroopa vektor
Teised võimalikud partnerid, eelkõige Aasia, on Venemaa jaoks vaevalt sama lähedased ja etteaimatavad kui Euroopa.
Sõda ja rahu Süürias
USA-Vene rahuinitsiatiivil ei ole erilist edulootust, sest konflikti osapooled ei ole ilmutanud ega ilmuta valmidust otsida sisulisi kompromisse.