Hiina ja Venemaa liit. Õppetunnid Jaapani ebaõnnestunud “eraldamise” strateegiast
RKK Eesti Välispolitiika Instituut, 2021
Püüe eraldada Venemaad Hiinast mitte ainult ei kukkunud läbi, vaid sundis Jaapani peaministrit Shinzo Abet (2012–2020) astuma Moskva-sõbralikke samme. See on õpikunäide Euroopa poliitikakujundajatele, kes pelgavad Venemaa ja Hiina lähenemist.
Seotud artiklid
Euroopa vastuoluline ühtsus
Küsimuste puhul, kus lääneriikide positsioonid on diametraalselt erinevad ja kus mittemidagiütlevad kompromiss-sõnastused ei ole võimalikud, on status quo’d muutvad otsused peaaegu saavutamatud.
EL ja Venemaa: erinevad vaated, sügav sõltuvus
Majanduslik tegelikkus ja maailma sündmuste areng tõukavad Venemaa ja Euroopa Liidu taas vältimatult teineteise suunas. Uue lähenemise vundament kujuneb juba palju tõsisemaks kui eelmise kümnendi helged, aga üsna alusetud lootused.
Kosovo realismi, nominalismi ja putinismi vahel
Kes otsustab, milline konflikti lahendus omab universaalset iseloomu ja milline mitte? Kes otsustab, et just seda lahendust tuleks alati ja kõikjal rakendada?
Rahvusvahelised lepingud Eesti välissuhtluses
Mõne riigiga õnnestus taasiseseisvunud Eestil sõjaeelsed lepingud hõlpsasti taaskehtivaks tunnistada, teistega nii libedalt ei läinud ning Venemaaga on erinevatest tõlgendustest tulenevaid vaidlusi kohe hulgi.
Muutused tulevad niikuinii
Valimisi ootaval Venemaal ei ole muutustest huvitatud ei eliit ega ühiskond, ent muutused tulevad peaaegu vältimatult.
Kremli kontrolli all
Viimastel aastatel aset leidnud Vene toorainetööstuse taasriigistamist on hinnatud suurimaks natsionaliseerimiseks pärast Oktoobrirevolutsiooni. Kremli vastsest omandist annab ülevaate George Šhabad.
Gaasitrass või puudlirihm
Saksa-Vene gaasitrass meenutab Balti riikide ja Poola kaasosaluseta isegi maakaardil liiga selgelt jalutusrihma, mille otsa peremees idas püüab kinnitada puudlit läänes.
Venemaa energiavõim: kaks teed
Moskva võib teha panuse enda näitamisele kogu arenenud maailma usaldusväärse energiapartnerina, võib aga ka energiat relvana kasutades alustada uut pealetungi oma varasemate positsioonide taastamiseks naabermaadel.
Soome energiapoliitika Venemaa mõõde
Energiapoliitika alternatiive paistab Soomel olevat vaid kaks: kas rohkem tuumaenergiat ja suurem sõltuvus Venemaast või lihtsalt suurem sõltuvus Venemaast.
Illarionov: gaasisõda meenutab 1939. aasta baasinõudeid
President Putini kauaaegne majandusnõunik Andrei Illarionov astus lõppenud aasta 27. detsembril ametist tagasi, sest ei nõustunud Kremli gaasipoliitikaga Ukrainas. Järgnevalt avaldab Diplomaatia katkendeid Illarionovi raadiojaamale Ehho Moskvõ antud intervjuust, kus ta põhjendab oma otsust ja selgitab gaasisõja tausta.
Tengelpungade sõda
Vitali Portnikov väidab, et Ukraina ja Venemaa gaasikonfliktil polnud mingit tegemist ei poliitika ega majandusega, vaid kõik oli nagu alati: konkreetsed inimesed jagasid omavahel konkreetset raha.
Aru tuleb saada, järele mitte teha!
Euroopa Liidu huvi on Venemaa stabiilsus ja rahu ning parimaks viisiks seda kindlustada peetakse Venemaa majanduse ainsa tugisamba püstihoidmist.
Baltimaade ja Lõuna-Kaukaasia koostööstrateegiad ja reformimustrid
Kui Gazprom saavutab kontrolli Gruusia, Türgi ja Ukraina gaasituru üle, siis moodustub strateegiline rõngas ümber Musta mere, mis jääb seeläbi energia mõttes Venemaa püsiva kontrolli alla.
Gaasitorude Läänemere põhja paigaldamise õiguslikud aspektid
Kristi Land selgitab, mida on rahvusvahelisel õigusel öelda Läänemerre rajatava Vene-Saksa gaasitoru kohta.
Gaas, reaalpoliitika ja ebaturvalisus
Baltimaad ei peaks osalema Läänemere gaasijuhtme projektis, sest see suurendab veelgi meie sõltuvust Venemaa gaasist ning takistab alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmist, leiab Atis Lejinš.
Vastastikune sõltuvus: Euroopa Venemaa energialõa otsas
Energiakaubanduses valitseb Euroopa ja Venemaa vastastikune sõltuvus, kus mitte ainult Moskva, vaid ka Euroopa käes on tugevad kaardid, väidab Fiona Hill.