71 protsenti eestimaalastest usaldab COVID-19 kriisis meditsiinieksperte ja teadlasi. 63 protsenti rahvastikust toetab liberaalset demokraatiat. GLOBSECi 2021. aasta raport Ida- ja Kesk-Euroopa riikide avalikust arvamusest, demokraatiast, vandenõuteooriatest ning usaldusest ametivõimude ja meedia vastu.
Seotud artiklid
Eurooplane Lennart
Mitte ettevaatlikud ja täpsed diplomaatilised käigud ei innustanud Merd ega andnud tema sõnadele usaldusväärsust, vaid moraalne jõud, mille taga seisid sügavad veendumused selle osas, mis on meie ajastul õige ja mis väär.
“Lootusetuid olukordi ei ole olemas”
Iseseisva Eesti ajalugu peeti pärast 1941. aastat lõppenuks - vaid inimesed nagu Lennart Meri uskusid, et iseseisvust oleks saanud säilitada ja pidi saama taastada.
Mälestuskilde Lennart Merest ja NATO laienemisest
Baltimaade vastu nii sageli julm olnud ajalugu avas 1990. aastatel ukse, mis võimaldas kolmel Balti riigil ühineda läänega. Ent ilma Lennart Mere moodi liidriteta võinuks see võimalus ikkagi kasutamata jääda.
Vaistlik koostööpooldaja: Lennart Meri ja rahvusvahelised organisatsioonid
Tundub, et Lennart Mere usk institutsioonidesse oli vaistlik. Ent kas vaist on tegelikult midagi muud kui kõigi meelte, info ja kogemuste intensiivne koosrakendamine?
Lennart Meri kui diplomaat
Lennarti aktiivne tegevus maailmas on jätnud kuvandi Eestist kui vanast lääne demokraatiast, millel on läbipõimunud vaimne side muu Euroopaga, mis osaleb probleemide lahendamisel ja on edukas, mitte hall ja tavapärane.
Eestlastevaheline diplomaatia: Lennart Mere ainulaadne panus 1991. aastal
Lennart Meri sai aru nii sellest, kui keeruline on rajada silda Arnold Rüütli ja Ernst Jaaksoni vahele, kui ka sellest, kui oluline on see sild siiski rajada.
Lennart Mere lahkumisega seoses
Lennart Meri tõi rahvusvahelise mõõtme mõistmise sisepoliitiliste otsustajateni tugevamini kui keegi teine.
Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu
Mis juhtub pärast seda, kui läbirääkimisruumi uksed on sulgunud? Eesti-Vene piirilepingute 13aastase saaga varal uurib Diplomaatia, kuidas on läbi rääkida venelastega.
Populismi surve Eesti välissuhtlusele
Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.
Baltimaade vabanemise Rootsi tunnistaja
Rootsis on ilmunud diplomaat Lars Fredéni mälestusteraamat, kus on juttu põhiliselt Läti ja Leedu, aga ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessist aastatel 1989 –1991. Autor oli nende sündmuste tunnistajaks kohapeal.
Sõda või rahu?
See artikkel on kirjutatud neile, kes usuvad, et sõjad pole ainult üksikute kurjade juhtide leiutis, vaid näevad sõdade vallapäästmises laiemaid seaduspärasusi.
Kas julgeolekualasel tõlkekirjandusel on tulevikku?
"Milleks tõlkida eesti keelde raamatuid, millel on väga väike lugejaskond, kes loeb need niikuinii inglise keeles läbi?" küsivad skeptikud. Siiski, mõte on...
Kas Eesti vajab mõttekoda?
Eestlased ei ole suutnud otsustada, kas mõttekoda on institutsioon, mis peaks ilmtingimata olemas olema, või on see midagi sellist, ilma milleta on võimalik ära elada.
Kahjude ja kaotuste kokkuvõte
Vahekokkuvõttena rohkem kui kümneaastasest tööst jõudis 2005. aastal kaante vahele okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni, mis on asjatundjate seas rohkem tuntud kui ORURK, ülevaade Eesti riigi ja rahva poolt Teise maailmasõja ajal alanud ja Eesti iseseisvuse taastamisega lõppenud okupatsioonide ajal kantud kaotustest. Tehtud töö on suur ja tegijad väärivad kõigiti tunnustamist, seda enam, et alguses oli uurimistöö komisjoni egiidi all tegijatele rohkem auamet kui leivakõrvase teenimine.
Välismissioonide edukus on meie eluline huvi
Jutt sellest, et Eesti kaitsevägi peaks mõnest kriisikoldest sisepoliitilistel ajenditel taanduma ning pakkuma sõjalise panustamise asemel abstraktset "midagi muud," meenutab Tõnissoni Oskar Lutsu "Suvest", kes ei taha Tootsile anda allkirja, aga raha laenata ka ei raatsi, sest "õieti nagu põlegi teist".
Okupatsioonist ja anneksioonist, õigusjärglusest ja järjepidevusest
Heade eesti juristide raamatuid on mõnus lugeda isegi inglise keeles. Lauri Mälksoo ja tema raamatu kohta kehtib see täiel määral. Tänu Justiitsministeeriumile, Kistler-Ritso Sihtasutusele ja Tartu Ülikooli Kirjastusele on raamat kättesaadav nüüd ka eesti ja vene keeles. Mis on hea, sest võõrkeelsuse kõrval takistas tema lähemat uurimist seni ka soliidse teaduskirjastuse üllitisele kohane hind (133 eurot).