Eesti huvid ja võimalused Arktikas järgmisel kümnendil
Tõnis Idarand, Frank Jüris, Kristi Raik, Aimar Ventsel. RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021
Põhjalik ülevaade alanud võidujooksust rahvuslikele huvidele põhjapoolusel ja selle ümber. Arktika on tähtis ning Eesti vajab Arktika strateegiat, programmi ja rahastust.
Seotud artiklid
Iraagi sõda on hävitanud julgeolekupoliitilise konsensuse Taanis
Iraagi sõda lõi sügava lõhe Euroopa Liidu riikide vahele: omavahel vastandusid ühelt poolt Ameerika juhitavat invasiooni pooldavad ja teiselt poolt seda vastustavad riigid. Samasugune lõhe tekkis Taani parlamendis Folketingis, kus otsus invasioonis osalemise kohta tehti väikese häälteenamusega, mille moodustasid kaks paremtsentristlikku valitsusparteid ja paremäärmuslik Taani Rahvapartei. Esimest korda ajaloos saadeti Taani sõdurid sõtta ilma parlamendi ülekaaluka enamuse toetuseta. See hävitas hoobilt Taani poliitilise spektri 15 aastat kestnud julgeolekupoliitilise konsensuse (kui välja jätta parem- ja vasak-äärmuslikud erakonnad).
Eesti valikud Iraagi sõja taustal
Iraagi sõjale eelnenud suurriikide ägedad sõnavahetused langesid Eestis valimiste-eelsesse aega. Eestis ei erinenud avalik arvamus sõja ja rahu küsimuses ülejäänud Euroopast, olles selgelt Iraagi ründamise vastu. Kuna lahkuv valitsus - ka mina ise kaitseministrina - toetas ühemõtteliselt USA positsiooni, ühinedes ameeriklasi toetava avaldusega ning kinnitades osalemist konfliktijärgsel operatsioonil, võis eeldada, et sõjatemaatika kujuneb osaks valimisvõitlusest. Et seda õnnestus vältida, oli eelmise valitsuskabineti viimaste töökuude olulisemaid saavutusi.
Robert Cooper: Euroopa vajab rohkem julgeolekukultuuri
Diplomaat Robert Cooperi on nädalakiri The Economist tituleerinud Briti välisministeeriumi litsentseeritud mõtlejaks. Tema esseed, mis nüüd on Fontese kirjastatuna saadaval ka eestikeelses raamatus "Riikide murdumine. Kord ja kaos 21. sajandil", kuuluvad paljude ekspertide arvates samasse kategooriasse Samuel Huntingtoni ja Frances Fukuyama krestomaatiliste tekstidega.
Välispoliitika ja riikliku julgeoleku ohud presidendi vahetumise ajal
Presidendivõimu üleminekute ajalugu õpetab meile äärmist ettevaatust, näidates ohte ja väärsamme, mida võivad astuda nii uustulnukad kui ka kõige kogenenumad isikud.
Sõda või rahu?
See artikkel on kirjutatud neile, kes usuvad, et sõjad pole ainult üksikute kurjade juhtide leiutis, vaid näevad sõdade vallapäästmises laiemaid seaduspärasusi.
Kuidas valida, mida tõlkida
Iga raamat, mis tõlgitakse eesti keelde, rikastab kultuuri ja parandab meie arusaama maailmast. Julgeoleku- ja välispoliitika-alased raamatud annavad eestlastele eriti seda viimast. Tegu on ju teemadega, mis viiskümmend aastat ei kuulunud avatud debatti, ilmusid vaid ühesuunalised mõttetud tekstid, mis sobisid parimal juhul heaks pilamaterjaliks.
Quod licet Iovi…
Neokonservatiivse välispoliitika analüüs peaks panema ka Eesti paremini aduma, millised on või peaksid olema Eesti välis- ja julgeolekupoliitika põhialused.
Sisenemis- ja väljumisstrateegiad
Mille põhjal peaks Eesti otsustama, millisel sõjalisel välismissioonil osaleda? Millised peaksid olema asjaolud, mis sunnivad missiooni lõpetama ja koju tulema?
Sanktsioonid: välispoliitika käepikendus või õigusemõistmise vahend?
Möödunud nädalal teatasid Ameerika Ühendriigid, et kehtestavad uued sanktsioonid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (International Criminal Court, edaspidi ICC). Põhjuseid sanktsioonide kehtestamiseks võib leida mitu, alustades rahuolematusega ICC toimimisega ning selle tehtud otsustega, aga otsust võib omistada ka poliitilistele tagamaadele. Seejuures on hea peatuda lühidalt paaril olulisel küsimusel: esiteks, mida endast üldse õigupoolest kujutavad sanktsioonid, teiseks saame arutleda konkreetse juhtumi näitel sanktsioonide kehtestamise põhjuste üle ning vaadelda nende mõju nende adressaatidele.
„Teiega, härra president, viivad kõik teed Putinini“
President Trump on näidanud, et peab oma poliitikat ilmeksimatuks. Kui miski ei suju, siis on süüdi keegi teine. Pikka aega oli süüdi president Obama; veel ka täna võib Trumpi lähikonnast kuulda argumente, miks president Bideni varasem poliitika on praeguste hädade põhjus. Olles ise juba kaks aastat võimul olnud, on aga järjest keerulisem neid seoseid valijatele põhjendada. Eelmine nädal võeti uuesti välja Zelenskõi kaart ja seekord palju kategoorilisemalt kui kunagi varem.
NATO euroopastumine Arktika näitel
Kuna Trumpi administratsioonil on Gröönimaale pretensioone, on Arktikast saanud veel üks Atlandi-ülese kokkukuuluvuse proovilepaneku koht. NATO euroopastumisega saavutataks siin kaht eesmärki: tugevdataks ülejäänud eurooplaste ühtekuuluvustunnet Taaniga ning suurendataks eurooplaste (ja kanadalaste) panust põhjaalade julgeolekusse, millega kaudselt aidataks USA põhiterritooriumi kaitsta Vene ja Hiina ohtude eest.
Euroopa juhtroll uues NATOs
NATO peaks jääma kesksele kohale mitmekihilises Euroopa julgeolekuarhitektuuris, kus Euroopa juhid teevad samuti koostööd mitmes ad hoc formaadis, et tegeleda USA sõjalise panuse vähenemisega. Sellise kaasatuse kaudu peaksid riigid üles ehitama strateegilise dialoogi ja sisuka koostöö kollektiivse heidutuse ja kaitse valdkonnas, et muuta allianss euroopalikumaks, uuendades samal ajal tõhusat transatlantilist partnerlust selle sees.
Välisteenistus – oleme Põhjamaa või Ida-Euroopa?
Väikeriigi jaoks on välispoliitika määrava tähtsusega, tagamaks nähtavust ja huvide kaitset üha heitlikumas geopoliitilises keskkonnas. Tegemist on pikaajalise investeeringuga riigi julgeolekusse, selle mõjukuse kasvu ning tuleviku kujundamisse. Diplomaatia väärtust ei saa mõõta üksnes sellele kuluva rahaga. See on üks olulisemaid tööriistu, mille abil saab Eesti oma huve kaitsta ja rahvusvahelisel areenil oma suurusest enam mõju avaldada. Välisteenistuse töö ei pruugi olla igapäevaselt nähtav ja veel vähem mõõdetav, kuid selle pingutusel sünnivad tugevamad liitlassuhted, avanevad turud Eesti ettevõtetele ning kujunevad rahvusvahelised arvamused riigist tervikuna.
Eesti ja Arktika – liigume teosammul
Venemaa sõjalise tegevuse kasv, uued mereteed, kriitilise merealuse taristu haavatavus ja suurriikide konkurents tõstab Arktika tähtsust Euroopa ja Eesti jaoks. Tallinn on polaarjoonele lähim pealinn, mis ei kuulu Arktika riikide hulka ja Eesti naabriks on suurim Arktika riik – Venemaa. Vaatamata sellele on põhjasuund jäänud siin unarusse. Nominaalselt püüeldakse küll vaatlejastaatuse poole Arktika Nõukogus, mis on piirkondlik organisatsioon, kus tehakse koostööd teemadel nagu kliima, põlisrahvad ja säästlik areng. Aga sellest enam ei piisa.
Kui vanad tõed enam ei kehti: Põhjala-Balti riikide välispoliitika kohanemise valud
Põhjala-Balti riikide julgeolek toetub tugevalt transatlantilisele liitlassuhtele ja reeglipõhisele maailmakorrale. Need kaks välispoliitika alustala on aga viimastel aastatel nõrgenenud ja ühtlasi teineteisest kaugemale nihkunud, sundides meie regiooni väikeriike ebamugavasse, kohati lausa võimatusse spagaati.
Islandi väike referendum mõjutab suuresti kogu Euroopa Liitu
Kuigi 29. augustil toimuv hääletus iseenesest ei puuduta Euroopa Liidu (EL) liikmesust, ulatuvad selle järelmid keset Atlandi ookeani asuvast saarest tublisti kaugemale. Positiivne tulemus annab hoogu juurde ELi laienemisele ja tugevdab liidu geopoliitilist usaldusväärsust kasvava ebakindluse ajal. Eitav vastus seevastu kahandab ELi mõju rahvusvahelisel areenil veel enam, tugevdab skepsist laienemise suhtes ja pakub täiendavaid argumente tugevama ELi ja Euroopa sügavama integratsiooni vastastele.