Kollektiivse kaitse tulevik globaliseeruvas NATOs
NATO üleminek vanalt julgeolekukäsitluselt uuele ei ole olnud kuigi sujuv ning alliansi kujunemisprotsess on veel üsnagi poolel teel.
Euroopa Liit ja idanaabrid
Euroopa Liidu uued liikmesriigid peaksid rohkem pingutama selle nimel, et töötada välja kogu Euroopale vastuvõetav idanaabruse strateegia, ning hankima kannatlikult sellele toetust vanade liikmesriikide hulgas.
Üksmeelsed täiskasvanud
Ühendriikidel ja Jaapanil on kõigiti alust oma liitu tugevdada.
Morist Abeni: Jaapani peaministrite okkaline teekond
Kord olevat Jaapani kunagine peaminister Yoshiro Mori saanud kokku Bill Clintoniga ning teinud viimast tervitades väikese keeleapsu: “How are you?” asemel “Who are you?”. Clinton, arvates, et tema Jaapani kolleeg naljatleb, otsustas samal toonil vastata ning sõnas: “I’m Hillary’s husband, and you?” – “Me too,” vastanud Mori.
Peaminister silmitsi tuumarelvaga
Sõjajärgsetel aastakümnetel on Jaapani kaitsepoliitika olnud üks tulisemaid ja valulikumaid teemasid, mis on lahutanud parteid vasak- ja parempoolseteks, tekitanud massilisi rahvarahutusi 1960. aastatel ja millest on saanud diplomaatiline kaart Aasia riikides.
Tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria ja rahvusvaheline õigus Eestis
Ajalugu näitab, et tsivilisatsioonide konfliktil on rahvusvahelisele õigusele katastroofilised tagajärjed.
Kolmanda üleilmastumislaine lävepakul
Euroopa on praegu vabam, rikkam ja õitsvam kui kunagi varem, kuid meie maailmajao strateegilisele horisondile kogunevad üha süngemad pilved.
Globaliseerumise lõpp – kollaps või galaktikavallutus?
Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel.
Sisenemis- ja väljumisstrateegiad
Mille põhjal peaks Eesti otsustama, millisel sõjalisel välismissioonil osaleda? Millised peaksid olema asjaolud, mis sunnivad missiooni lõpetama ja koju tulema?
Ebakindlusest ja maailmakorrast
Maailmas on taas kujunemas uus maailmakord. Eesti ülesanne on võidelda selle nimel, et jääksime võitjate, mitte kaotajate poolele.
Väikeriigi välispoliitikast
Siim Kallas on praegu Euroopa Komisjoni asepresident. Eestis on ta töötanud pea-, välis- ja kaitseministrina, samuti olnud Eesti Panga president.
Rahu teenistuses: kaitseküsimused Euroopa Liidus
Pole mõeldav, et üks Euroopa Liidu liikmesriik astub teisega sõtta. Kummalisel kombel on aga üha mõeldavam, et nad astuvad sõtta üheskoos.
Euroopa ja islam
Kõigist maailma religioonidest väidetakse vaid kristluses ja islamis, et nende tõde pole ainult universaalne vaid ka eksklusiivne. Selline enesekaemus on kaasa toonud pika, praeguseks juba 1400 aastat väldanud võitluse.
Islam: usk, seadus ja poliitika
Mõistmaks usu ja usuliikumiste rolli islamimaade poliitikas, tuleb pöörduda aja- ja kultuuriloo poole.
India jalad
Tänapäeva maailmas on India õpetlik tohutu ususallivuse laboratooriumina.
Euroopa õigus 50 aastaga Roomast Tartusse
Isegi kui Rooma lepingute eksistents peaks senisel kujul lõppema, ei kao nendega kehtestatud aluskord Euroopast kusagile.
Venemaa välispoliitika sisetegurid: majandushuvid, identiteet, stabiilsus
Venemaa välispoliitika eripalgelisus eri situatsioonides ei tulene mitte hoolikalt läbi mõeldud kavalast plaanist, vaid on paljuski mitmete sisepoliitiliste tegurite vastastikuse mõju ja kattumise tagajärg.
20. sajandi suurim geopoliitiline tragöödia
Suutnuksid Venemaa ja venelased avalikult lahti öelda vägivallast, valedest ning väärustest, vabanenuksid nad suurest osast oma praegustest alaväärsuskompleksidest ja võinuksid alustada uuelt leheküljelt.