Avalikkuse suhtumine Leedu relvajõudude muutumisse
Kuvand, mille kohaselt sõdur kaitseb kodumaad kus tahes maailma nurgas, on Leedu ühiskonnale veel päris võõras.
Läti välispoliitika: edasi läbi raskete aegade
Edukas välispoliitika on võimalik ainult siis, kui vahendid ja eesmärgid on tasakaalus. Viimastel aastatel on Läti välispoliitikas vahendid kippunud eesmärkide ees domineerima.
Eesti kultuur kui tõlkekultuur: mõned ajaloolised ja statistilised ekskursid
In memoriam Enn Soosaar ja Linnart Mäll
Neli monoloogi Tartu rahu asjus
Ükskõik, mida tulevik ka ei tooks, miski ei saa olematuks teha tõsiasja, et 1920. aasta 2. veebruaril allkirjastati tekst, kus oli öeldud - mitte ainult meile -, et Venemaa tunnustab "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
Diplomaadi trumbid
Eesti suurimaks, kui mitte ainukeseks trumbiks rahvusvahelise tunnustuse võitmiseks iseseisvuse taastamise eelõhtul pidasid meie diplomaadid Eesti iseseisvuse järjepidevust.
Soome ja Eesti - kas teekaaslased või eraldikõmpijad
Soome ja Eesti välispoliitilised valikud võivad euroliidu liikmesusele vaatamata olla erinevad, mõnikord isegi vastandlikud. Selle põhjused peituvad osalt ajaloos.
"Võtke eeskuju sellest, mida soomlased teevad."
Soome on sõjalistesse liitudesse mittekuuluv riik, kuid jagab EL-i liikmesriigina meiega samu väärtusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika osas.
Iraani röövitud valimised
Vastuseis president Ahmadinejadi teisele ametiajale ja valimiste korraldamise viisile on ühendanud kõiki Iraani ühiskonna kihte. Kuigi võim riigis on koondunud kõrgeima juhi kätte, on ühinenud opositsioonijõud põhjustanud režiimile tõsiseid vapustusi.
Julgeolekupoliitiline reset
USA-Venemaa suhetes käsitsetakse viimasel ajal reset-nuppu. Taolist nuppu vajab ilmselt ka Eesti julgeolekupoliitiline kogukond.
Medvedevi leping
Venemaa ettepanek sõlmida Euroopa uue julgeolekuarhitekuuri leping vaevalt et teoks saab. Küll aga võib Moskva välja võidelda endale soodsamaid reforme OSCEs ning heldemaid pakkumisi partnerlussuheteks NATO ja ELiga.
Paljulubav algus - president Obama esimene aasta
Koostöösoovi rõhutamisest hoolimata pole USA loobunud oma rahvusvahelise seisundi kaitsmisest. USA domineeriv rahvusvaheline seisund tugineb aga eelkõige kindlatele liidusuhetele ning demokraatlikele väärtustele.
NATO ülim julgeolekutagatis
Globaalne tuumarelvastuse elimineerimine nähtavas tulevikus teoks ei saa ning eeldaks maailma praeguse poliitilise korra fundamentaalset muutumist.
Kuidas suhtuda Venemaa välispoliitika "humanitaarsesse dimensiooni"?
Venemaa eesmärgid ühtse "vene diasporaa" kujundamiseks ja Eesti riigi soov siin elavat venekeelset elanikkonda paremini integreerida on omavahel võistlevad kontseptsioonid.
Soome kogemus Eestile eeskujuks?
Kuni teine pool suhtumist ei muuda, pole Eestil tagatisi, et Soome eeskuju järgimine viiks Ida-suhete paranemiseni.
Pragmaatilise välispoliitika ja riiklike huvide järgimise kasust
Eesti tähtsaimateks riiklikeks huvideks on meie ühiskonna õitseng ja julgeolek, mistõttu just need peavad alati seisma meie välispoliitika keskmes.
Mõrvatellijad ja seaduspõhine lähenemine
Lääneeurooplastele on Eesti Vene-probleemi mõnigi kord raske seletada - sel lihtsal põhjusel, et Venemaa, mida kogeme meie ja Venemaa, mida kogevad nemad, on nii erinevad.
Liberaalne pilk Vene välispoliitikale
Vene liberaalidel ei ole ühist positsiooni ega õigupoolest üldse mingit positsiooni küsimustes, mis puudutavad välispoliitikat, Venemaa kohta maailmas ja eriti suhteid Läänega. Lilija Ševtsova püüab asja parandada.
Stoltenbergi raport: kas Põhjamaade koostöö ärkab uuele elule?
Stoltenbergi raporti juurutamine tähendaks, et Põhjamaad võtaks oma tuleviku enda kätesse suuremal määral, kui seda on kordagi tehtud pärast 1940. aastate teist poolt, mil tõusetus – ja jäeti kõrvale – Põhjamaade ametliku kaitsepakti koostamise idee.