Tartu rahu piiritulbad
Tänapäevases vaatevinklis tuleb pidada tõsiseks otsuseks väikeriigi sammu alustada rahukõnelusi üksi ja ilma selge toetuseta läänest.
Väikeriik ja rahvusvaheline õigus
Väikeriigid on rahvusvahelise õiguse suurimad kasusaajad, sest see õigus annab vähemalt mingid garantiid olemasolu õiguseks ja riikide juriidiliseks võrdsuseks.
Diplomaatiline õigus: üks kindel kants rahvusvahelises õiguses?
Diplomaatilist õigust riigid reeglina ei riku. Ent väheste, kuid kuulsate rikkumiste nimistu täienes möödunud aastal Eesti Moskva saatkonna piiramisega, mida René Värk võrdleb 1979.–1981. aasta Teherani pantvangisaagaga.
Rahvuslikust psüühest ja rahvusvahelisest õigusest
Asjaolu, et rahvusvahelist õigust ja rahvuslikku psühholoogiat püüti meie riikluse esimeses aktis kokku siduda, võimaldab täna küsida, kuidas eestlase rahvuslik psüühe on rahvusvahelise õigusega edaspidi läbi saanud.
Mittetunnustamine ja rahvusvaheline õigus
Balti riikide pretsedent särab mittetunnustamise taevas nagu Põhjanael.
Meie kohustus
Ettepanek asutada komisjon Euroopas sooritatud kommunistlike kuritegude uurimiseks.
Anno Domini 2009 – sajand ilma Martensita
Kultuurilooliselt Friedrich Fromhold Martensile (1845–1909) mõeldes.
Kosovo realismi, nominalismi ja putinismi vahel
Kes otsustab, milline konflikti lahendus omab universaalset iseloomu ja milline mitte? Kes otsustab, et just seda lahendust tuleks alati ja kõikjal rakendada?
Rahvusvaheline õiguse kujunemine ÜRO-s ja Eesti võimalused
Eesti huvides on rahvusvaheliste suhete põhinemine kokkulepitud ja ettearvatavatel reeglitel ning nende reeglite järgimine.
Mission impossible?
Strasbourgi inimõiguste kohus vangub avaldustetulva ja riikide lahknevate väärtushinnangute koorma all.
Rahvusvahelised lepingud Eesti välissuhtluses
Mõne riigiga õnnestus taasiseseisvunud Eestil sõjaeelsed lepingud hõlpsasti taaskehtivaks tunnistada, teistega nii libedalt ei läinud ning Venemaaga on erinevatest tõlgendustest tulenevaid vaidlusi kohe hulgi.
Väike ja suur
Väikesel riigil pole võimalik rahulduda keskpärasusega, oma õiguste tagamiseks peab ta pürgima ideaali poole.
Rahvusvahelise õiguse tekkest ja mis Eestil sellest kasu on
Eesti huvides on, et võimalikult palju riike seoks end selliste lepingutega, mille osalised me ise oleme ja mis käsitlevad meile olulisi küsimusi. Sel juhul on Eesti huvid teiste osaliste suhtes rahvusvahelise õigusega kõige kindlamalt kaitstud.
Saksa suursaadiku silmad
Minu tutvus Henning von Wistinghauseniga sai alguse 2003. aastal Berliinis, mil ta oli naasnud suursaadiku kohalt Helsingis ning asunud oma vanaduspõlve veetma Lützowuferil, Eesti suursaatkonna vahetus läheduses. Tal oli sel ajal lõpusirgel mahuka mälestusteraamatu redigeerimine ja faktide ülekontrollimine ning selle teose alapealkirjaks sai „Esimese Saksa suursaadiku meenutused 1991–1995”. Nii ongi muide täpne öelda, sest enne Teist maailmasõda olid Eestil kui väikeriigil Saksamaaga diplomaatilised suhted ainult saadikute tasemel.
Pribaltika ja Kreml
Ajaloodoktor Jelena Zubkova on Eesti lähiajaloolastele hästi tuntud autor. Ka äsjailmunud artiklikogumikus “Eesti NSV aastatel 1940–1953” (Eesti Ajalooarhiivi toimetised 15 (22), 2007) avaldati tema 2001. aastal ilmunud artikli “Probleemne tsoon: Balti vabariikide sovetiseerimise iseärasused sõjajärgsel ajal 1944–1952” tõlge, mida võiks tingimisi pidada omamoodi eelkokkuvõtteks alljärgnevalt käsiteldavale raamatule.
Eesti tuumapomm
Nr 54 • Veebruar 2008