Abitus ja habitus
Me ei tohi terrorismi puhul mõelda ainult otsesest ohust, füüsilisest kannatusest. 2001. aasta 11. septembril alanud Lääne-vastase terrorilaine oht seisneb hoopis muus.
Terrorismi eesmärgid
Üldiselt peetakse džihhadiste usufundamentalistideks, kelle soov on hävitada lääne elulaad. Siiski on globaalsel terrorismil ka palju maisemaid eesmärke, kuid nende saavutamine on sama ebatõenäoline kui lääne tsivilisatsiooni hävitamine.
Afganistan ja püha terror
Afganistanil on rahvusvahelise terrori ajaloos ebaproportsionaalselt suur roll. Suurvõimud kasutasid teda oma huvides, märkamata, kuidas nende tööriistast kujunes iseseisev mängija.
Reis Pakistani
Kuigi Pakistani valitsus toetab võitlust Talibani ja Al Qaedaga, siis Pakistani hõimualad Afganistani piiri ääres on valitsuse kontrolli alt väljas ja just sealt leiavad paljud lindpriid terroristid pelgupaiga. Jere Van Dyk käis hõimualadel reisimas möödunud kevadel.
Terrorismi kasvulava
Islamiusulised endised nõukogude vabariigid on NSV Liidust päritud usulise ignorantsuse ning repressiivsete valitsuste tõttu tänuväärne pinnas uue džihaadi tärkamiseks.
Džihaadi vari
Venemaa võimud väidavad, et sõdivad Kaukaasias “globaalse terrorismiga,” nende kriitikud nendivad, et tegemist on rahvuste enesemääramisõiguse jõhkra jalge alla tallamisega. Milline on tegelikkus?
Suessi kriisi kurb juubel
Suessi kriisi tagajärjed on võrreldavad Esimese ja Teise maailmasõja tulemusel kujunenud muutustega maailmapoliitika jõudude vahekorras, riikide ümbergrupeerumises ja suurriikide ümberrivistumises.
Iisrael ja Liibanon: lahing modernsuse nimel
Iisraeli hiljutise Liibanoni-vastase sõja tagapõhi on soov säilitada modernsuse monopol Lähis-Idas. György Schöpflin väidab, et selle lõppemine on vältimatu ning ühes sellega lõpeb Iisraeli eristaatus piirkonnas.
Taaskohtumine komandör Tahel Shirzadiga
Kakskümmend aastat tagasi võitlesid Afganistani mudžahiidid lääneriikide abil NSV Liiduga. Nüüd on Afganistani ja Lääne suhetes tarku tegusid ja möödalaskmisi võrdselt: seis on 2:2.
Kabul, siis ja nüüd
Kui toona oli võõrsõdureid vaja riigi lammutamiseks, siis nüüd on neid vaja riigi ülesehitamiseks tarviliku julgeolekuolukorra kehtestamiseks.
Liibanonist peaaegu akadeemiliselt
Kes on maroniidid ja druusid? Kuidas nad Liibanoni mäele jõudsid ja miks nad sealt sajandeid hiljem jälle alla tulid? Miks pole naaberriikide Liibanoni ja Süüria vahel aastakümneid olnud diplomaatilisi suhteid? Keda esindab ja kelle vastu võitleb Hezbollah? Küllap kukutaksid need küsimused mõnegi “miljonimängus” osaleja tagasihoidlikuma võidusumma peale.
Ingrid ja Arnold
Nr 37 • September 2006