Jäta menüü vahele
Nr 37 • September 2006

Viis aastat hiljem

“Ja ma kordan: see kõik, mida te näete, juhtub päriselt,” ütles BBC uudistelugeja ehmunud ja hämmeldunud häälega, kui ekraanil kukkus kokku Maailma Kaubanduskeskuse teine torn, mattes oma rusude alla sadu inimesi.

Kaadrid, kus reisilennukid tornidesse sööstavad, tekitavad veel tänagi uskumatust ja õõva. Ent tõsiasja, et terrorism on reaalsus, on päriselt, oleme olnud sunnitud teadmiseks võtma.

Kas 2001. aasta 11. septembril muutus maailm teiseks? Jah ja ei. Tegelikult oli ju islamimaailma tegelikkuses juuri ajav ning riigiloomes äpardunud maid kasvukeskkonnana kasutav terrorism olemas varemgi. Ent inimeste meeles oli maailm veel vana: külma sõja järgselt muretu, kuigi pisut kaootiline. 11. september tõi uue reaalsuse ka mõtlemisse. Mentaalsetele maailmakaartidele veeti ainsa õhtupoolikuga täiesti uued jõujooned.

Mastaabilt 11. septembri rünnakutega võrreldavaid terroriakte ei ole Osama bin Ladeni ähvardustele vaatamata enam rohkem korda saadetud. Seda tuleb kahtlemata käsitleda läänemaailma ja selle eriteenistuste eduna. Ent see edu on habras: kümnete avastatud ja ärahoitud terroritegude hulgas on olnud mitmeidki väga grandioosseid plaane ning süngeilmelised salainfo teadjad kinnitavad, et on vaid aja küsimus, millal mõni neist õnnestub. Lisaks, plahvatused Madridis ja Londonis on ju toimunud ning plahvatusi Iraagis ei jõua enam kokku lugedagi.

Kõige halvem on see, et kui terroriaktide ärahoidmises on märgata teatavat edu – mis siis, et selle hinnaks on lennureiside järjest tülikamaks muutumine ja muud ebameeldivused –, siis terrorismi tekkepõhjusi ravida pole õnnestunud. Terroritegude katsetused võivad ju üha sagedamini ebaõnnestuda, ent katsetajaid endid tuleb järjest juurde, muu hulgas ka maailmanurkadest, kust neid varem väga pole tulnud – nagu endise NSV Liidu moslemimaad.

Viis aastat pärast lennukite tornidesse sööstmist on maailm üks ohtlik ja murelik koht ning näib, et enne, kui asi paraneb, läheb mõnda aega veel hullemaks. Ei tasu eestlastelgi arvata, et meid see kõik ei puuduta – puudutab küll, kui mitte otseselt, siis kaudselt kindlasti. Me peaksime mõtlema, mida me saame teha maailma turvalisemaks muutmiseks, ent selleks on vaja hakatuseks islamistliku terrorismi juurtest, ajaloost ja levikust rohkem teada. Siinkohal pakubki oma tagasihoidlikku abi Diplomaatia terrorisminumber.

Seotud artiklid