Jäta menüü vahele
Nr 210 • September 2022

Euroopa julgeolek pärast NATO Madridi tippkohtumist

Venemaa alustatud sõda Ukrainas jätkub, kuid praeguseks on territooriumide vallutamine praktiliselt seiskunud. Siiski tasub olla murelik tuleviku ees. Ukraina maksab jätkuvalt kõrget hinda nii inimeludes kui rahas. Euroopat tabanud rekordiline inflatsioon ja järjest kõrgemad energiahinnad tõstatavad küsimuse, kui kauaks jagub eurooplastel poliitilist tahet Ukrainat toetada.

Martin Hurt
Martin Hurt

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur

Illustratsioon: Mart Põrk

Kieli Maailmamajanduse Instituudi andmetel vähenesid Euroopa riikidelt Ukrainale antud lubadused sõjalise abi kohta juulis märgatavalt. Ilma välisabita lõppeks ukrainlaste laskemoon ja oleks võimatu korvata kaotusi elavjõus ja tehnikas. Sõja esimestel kuudel antud abi koosnes suures osas sellisest varustusest ja laskemoonast, mis ei olnud Euroopa riikide relvajõududes enam aktiivses kasutuses. Vaid vähesed riigid on Ukrainale annetanud veel kasutusel olnud varustust. Nagu varemgi ajaloos sõltub Euroopa julgeolek USAst, kes endiselt saadab suurtes kogustes sõjalist abi Ukrainale. 

Samas on asjatundjad avaldanud kõhklusi lääneriikide tööstusliku võime kohta suurendada varustuse ja eriti laskemoona tootmismahtusid, mis võimaldaks pikaleveninud sõjas Ukrainal pinnal püsida ja Vene vägesid riigist välja tõrjuda. NATO liikmesriikide relvajõud ja kaitsetööstus on endiselt alarahastatud ja on siiani rohkem sobilikud madala intensiivsusega sissitegevuse mahasurumiseks kaugetes riikides kui traditsiooniliseks suuremahuliseks sõjategevuseks. Ümberorienteerumine kollektiivkaitsele nõuab aega.

Pärast 24. veebruari on lääneliitlased suurendanud oma sõjalist kohalolekut idatiiva riikides. Kuid hoolimata kevadel välja öeldud seisukohtadest, et NATO peab oma tegevuses hakkama lähtuma ettenihutatud kaitse põhimõttest, on ja jääb alliansi sõjaline kohalolek Balti riikides ja mujal pigem tagasihoidlikuks. Meie julgeolek sõltub ka tulevikus liitlasriikide võimest oma vägesid kiiresti võitlusvalmis seada ja Läänemere regiooni siirata.  

Kaitsevõime tugevdamine ja Ukraina toetamine nõuab pikaajalisi pingutusi lääneriikide valitsustelt. Oma panuse saavad anda ka üksikisikud, kelle väike toetus mõne MTÜ kaudu on tähtis, et aidata nii tsiliviste kui ka rindel võitlevaid kaitseväelasi.