Jäta menüü vahele

Diplomaatia

Ukraina sõja üleilmsed mõjud

Nr 211 • Detsember 2022

Ukraina sõja üleilmsed mõjud

2022. aasta on lõppemas. Maailma ajalukku läheb see aasta kurva ja häirivana. Vene riik ründas Ukrainat ilmselge eesmärgiga hävitada Ukraina riiklus ja tema territoorium annekteerida. Seejuures rikkus Vene riik ka kõiki sõjaõiguse reegleid, tappes, piinates ja vägistades tsiviilelanikkonda ning hävitades tsiviiltaristut.

Nr 211 • Detsember 2022

Venemaa „infomürsud“ Ukraina vastu valmistasid ette konventsionaalset kallaletungi  

Venemaad valitsev režiim on loonud inforuumiga manipuleerimisest olulise osa oma strateegilisest ründerelvastusest, kasutades seda nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. 

Nr 211 • Detsember 2022

Myanmari hunta hoiab Kremli, demokraadid Ukraina poole 

Myanmari ja Venemaad eraldavad tuhanded kilomeetrid, kuid mõlema riigi veristest režiimidest on Lääne sanktsioonide ja üha süveneva rahvusvahelise isolatsiooni tõttu saanud liitlased. Myanmari demokraatia-meelsed jõud näevad ukrainlaste vastupanus aga otsest mõju enda tulevikule. 

Nr 211 • Detsember 2022

Euroopa Poliitiline Ühendus – uus vein vanas pudelis? 

Vastuseks Venemaa rünnakule Ukraina vastu loodi Euroopas uus projekt Euroopa Poliitiline Ühendus. Mis on selle algatuse eesmärk, kuidas see ühildub Euroopa Liiduga ja milles seisneb selle ühenduse lisandväärtus?  

Nr 211 • Detsember 2022

Sõja tempel Tšehhi Euroopa Liidu eesistumisel

Ukraina ja sõjaga seotud küsimused on olnud igal moel Tšehhi Euroopa Liidu Nõukogu lõppeva eesistumisaja põhiteemad.

Nr 211 • Detsember 2022

Prantsusmaa kui Euroopa eest kõneleja Indo-Vaikse ookeani piirkonnas 

Kasvava strateegilise tähtsusega Indo-Vaikse ookeani regiooni stabiilsuseks on võtmetähtsusega Prantsusmaa eestvedaja roll Euroopa Liidus ning viimase ühine pingutus koos Ameerika Ühendriikide ja teiste piirkonna partneritega.  

Nr 211 • Detsember 2022

Venemaa kui kättesaamatu pruut 

Kui mõista vene naist kui Venemaad, vene rahvast või Vene territooriumi, võib poliitilistes sõnumites, kultuuriloomingus ja aruteludes märgata varjatud sõnumeid ja visioone. 

Nr 211 • Detsember 2022

Singapur – selgrooga väikeriik rahvusvahelise korra kaitsel 

Singapur asub maailma kõige tihedama liiklusega mereteel, Lõuna-Hiina mere ja Malaka väina vahel, mida läbib igal aastal üle 100 000 laeva, kandes endaga veerandi maailma kaubandusest. Malaka väina majanduslikku ja strateegilist tähtsust ei ole võimalik üle hinnata, eriti Singapuri vaatevinklist.  

Nr 211 • Detsember 2022

Langeb vene rahvuslus, laguneb ka praegune Vene riik 

Endale tagurlikke müüte sisendav vene rahvas usub laialdast enesepettust Vene maailma ülemuslikkusest, mis toetab legitiimse aluseta rahvuslikku uhkust ja selle lõputut taasloomet teisi alla surudes.  

Nr 211 • Detsember 2022

Värsked lahendused vanadele trikkidele 

Ideoloogilisi lahinguid peetakse sageli maalähedasematel põhjustel kui väljapakutud valik hea ja kurja vahel, teabega trikitamisel on neis võitlustes oluline roll. Milline on teabega trikitamise mõju, kuidas seda mõju vähendada ja kes peaks seda tegema? 

Nr 211 • Detsember 2022

Leiba ja rahu. Venemaa viljavarguse mõju globaalsele Lõunale 

Varastatud teraviljaga, millest saab odavat leiba küpsetada, hoiab Moskva sõjast räsitud Süürias võimul diktaator Bashar al-Assadit. Seepärast ongi ukrainlaste ja süürlaste elud ühtviisi ohus.

Nr 211 • Detsember 2022

Venemaa agressioon Ukraina vastu – Ida-Aasia riikide perspektiivid 

Ida-Aasia riigid suhtuvad Venemaa agressiooni Ukrainas vastavalt oma liitlassuhetele. Hiinat ja Venemaad ühendavad huvid panevad Pekingit Moskva selja taga seisma. Demokraatlikud Taiwan, Lõuna-Korea ja Jaapan on ühinenud lääneriikide kehtestatud sanktsioonidega Venemaa vastu.

Nr 211 • Detsember 2022

Andkem Euroopa Poliitilisele Ühendusele aega arenemiseks 

Euroopa Poliitilise Ühenduse uus formaat tundub olevat mitmel põhjusel paljutõotav, kui panna see üleilmsesse konteksti. On kolm põhjust, miks nii ELi kui EPÜ paralleelne arendamine tasub end ära.

Nr 211 • Detsember 2022

Ida ja põhja tõusev ühendus NATOs

Venemaa vägivallast ajendatuna ning Prantsusmaa ja Saksamaa lühinägelikkuse tõttu on Põhja- ja Ida-Euroopa riigid koondumas piirkondlikuks, Skandinaaviat Musta merega ühendavaks julgeolekuliiduks. Selle tiiva edukaks kaitsmiseks vajab NATO aga idapoolset raamriiki. 

Nr 211 • Detsember 2022

Sõda nõuab eurooplastelt kannatlikku meelt 

Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud majanduslikult keerulise olukorra, kuid pärast energiasektori kohandumist taastub varasem heaolu. Mõni aasta säästlikumat elu demokraatlike väärtuste püsimise nimel on pingutust väärt.

Nr 211 • Detsember 2022

Vahevalimiste mõju USA välispoliitikale: Ukraina ja Hiina

Arvestades rolliga, mida USA kogu maailmas täidab, ning süveneva polariseerumisega, mis on puhtalt siseasjadest jõudnud välispoliitiliste küsimusteni, pole möödunud USA vahevalimised üksnes eelmäng 2024. aastal toimuvatele presidendivalimistele, vaid nende tagajärjed küündivad ka välispoliitikasse.

Nr 211 • Detsember 2022

Võit sõjarindel ei tohi jääda Ukraina ainsaks võiduks

Vaid pidev võitlus korruptsiooni vastu ja selge tee õigusriigi ülesehitamisele aitab Ukraina lähemale riikidele, kelle hulgas ukrainlased olla soovivad.

Nr 211 • Detsember 2022

Charlotta Collén: Ukraina ülesehitamise arve jääb Euroopa maksta

Afganistani sõda oli sedavõrd kulukas, et lõi omal ajal Nõukogude Liidu majandusse korraliku augu ja aitas sel moel riigi lõpule kaasa, meenutab Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse vanemteadur Charlotta Collén, kelle sõnul on Ukraina sõda Venemaa viimaste aastakümnete kõige kallim ettevõtmine. 

Nr 211 • Detsember 2022

Can Kasapoğlu: Lääs tegi kurdi terroristidele relvi andes suure vea 

Lääneriigid peaksid enne, kui nad nõuavad Türgilt kurdi terroristidega aastakümnetepikkuse konflikti rahumeelset lahendamist, mõtlema, kas Ukraina sõjale on võimalik leida rahumeelne lahendus, istudes ühe laua taha Butša veresauna korraldajatega, ütleb Türgi mõttekoja Majandus- ja Välispoliitikauuringute Keskus (EDAM) julgeoleku ja kaitse uurimisprogrammi direktor Can Kasapoğlu. 

Nr 211 • Detsember 2022

Kuidas ühendustest said relvad

Euroopa Välissuhete Nõukogu direktori Mark Leonardi 2021. aastal ilmunud raamat "The Age of Unpeace" („Ebarahu aeg“), mis eesti keeles ilmus eelmise aasta jõulu eel, on lugejatele sissejuhatus majandusliku sõltuvuse ja riikide lõimumise riskidest.

Nr 211 • Detsember 2022

Euroopa julgeoleku tagamine Venemaa vastu – Eesti seisukoht 

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2022 

Nr 211 • Detsember 2022