Jäta menüü vahele
1. august 2022

Euroopa tuumaenergeetika on haavatav

Ehkki Euroopa Liidus ning USA-s käib elav arutelu Vene nafta ja maagaasi keelustamise üle, ei käsitleta samal viisil aatomienergeetika tarneahelat, mis lähtub Venemaalt lääneriikidesse. Tänu tarne- ja ehituslepetele Euroopaga on Rosatomil seni õnnestunud vältida sanktsioneerimist. Energiadebati osana tuleks aga kõnelda ka sellest, kui sõltuv on Euroopa Venemaa tuumaenergeetikast.

Andrea Bonelli
Andrea Bonelli

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse koosseisuväline teadur

Scanpix / REUTERS
Foto: Scanpix / REUTERS

Venemaa brutaalne ja õigustamatu kallaletung Ukrainale purustas viimaks mitmete lääne valitsuste enesepetliku lootuse, et Moskvaga on võimalik dialoogi pidada. Nüüdseks on ilmselge, et Venemaa energiaallikatest sõltuvana on Euroopa energiajulgeolek geopoliitiliste tõmbetuulte meelevallas.

Tuumaenergia on sattunud Venemaa sõjalise tegevuse keskmesse. Maailm jälgis abituna nädalaid pealt, kuidas Vene sõjavägi hõivas Tšornobõli ning tulistas mürskudega Zaporižžja aatomielektrijaama (AEJ), suurimat Euroopas, hoolimata sellest, et kiirgusleke mõjutaks kogu Euroopat. Tänu Ukraina relvajõudude pingutusele on situatsioon Tšornobõlis saadud enamjaolt kontrolli alla, ent Zaporižžja tuumaelektrijaam on jätkuvalt vastaste meelevallas. Vene armee on paigutanud oma suurtükid tuumajaama vahetusse lähedusse, mis teeb nende elimineerimise ääretult riskantseks ettevõtmiseks.

Tuumaenergia mõjutusvahendina

Need juhtumid kinnitavad, et tsiviilotstarbelised tuumarajatised võivad olla sõjalised sihtmärgid. Ent samuti võivad need osutuda geopoliitilisteks vahenditeks, mille kaudu teostatakse oma mõju. RKK ettekandes „Hübriidaatomid: Rosatom Euroopas ja tuumaenergia Valgevenes“ (“Hybrid Atoms: Rosatom in Europe and Nuclear Energy in Belarus”) väljendasime muret seoses tuumaenergeetika kuulumisega Venemaa geopoliitilisse arsenali ning juhtisime tähelepanu sellele, kui tugevasti on AEJ-de ehitamine, hooldus ja kütusega varustamine seotud riiklike ja rahvusvaheliste julgeolekuriskidega. Hiljutised sündmused on seda mure vaid süvendanud.

Alates 2007. aastast on riikliku kuuluvusega Rosatom loonud endale Kremli toetusel tuumaenergeetikas konkurentsieelist. Tänaseks kuulub Rosatomile aatomienergiaturul juhtpositsioon, kuna ta varustab tehnilise teabe, rikastatud kütuse ja inventariga tuumareaktoreid üle kogu maailma. Ehkki Rosatomi juhitakse otse Kremlist, on ta jäänud puutumata sanktsioonidest, mida EL ja USA kehtestasid Venemaale agressiooni eest Ukrainas. Asjaolu võib olla tingitud Rosatomi rollist tuumajaamade tarneahelas – riigid mõlemal pool Atlandi ookeani rannikut on suures sõltuvuses Rosatomi uraanist ja rikastatud tuumakütusest.

Euroopas on olukord kehv. Mitmel Euroopa AEJ-l on erinevaid tarnijaid, aga Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Soome AEJ-des töötavad Venemaal projekteeritud reaktorid, millel on vaid üks tarnija – TVEL, mis kuulub Rosatomile. See sõltuvus on Rosatomi sanktsioonidest päästnud ning seepärast on ta üks väheseid Vene ettevõtteid, kellel endiselt lubatakse Euroopa territooriumil tegutseda (nt „erilennud” Slovakkiasse kütuse transpordiks).

Kui üldiselt on EL toetus Ukrainale olnud tugev ja ühtne, siis maagaasi, nafta ja aatomienergeetika valdkonnas esineb killustatust. Tingitud on see selgete volituste puudumisest, vähesest suutlikkusest surve ja hübriidohtudega toime tulla ning liikmesriikide hoiakute mitmekesisusest. Näiteks, kui Soome rakendas lepingusätteid, mis lubasid Hanhikivi-1 reaktori rajamise tühistada, siis Ungari otsustas jätkata Vene laenuga finantseeritavat tehingut Rosatomiga, et ehitada Paksi jaama veel kaks reaktorit. Kütusetarnete osas aitab Euroopa Komisjon, kes võimaldab Tšehhi Vabariigil, Soomel ja Bulgaarial võtta eeskuju Ukrainast, kes tarvitab Westinghouse kütust. Küll aga jäävad Slovakkia ning Ungari TVEL tarnete pantvangi kuna seal töötavad vanemad tuumareaktorid (VVER-440). Üleminek võtaks mitmeid aastaid ning seni pole ka kumbki riik ilmutanud soovi, et tarnija välja vahetada.

Väljaspool Euroopa Liitu ja USA-d jätkab Rosatomi mõjukus kasvamist. Äramärkimist väärivad Hiina ja India. EL idapiiri taga, Valgevenes, ekspluateerib Rosatom Astravetsi AEJ-i, mis tähendab naabermaadele mitut hübriidohtu. Türgi jätkab samuti koostööd Akkuyu AEJ rajamiseks, mis peaks valmima aastal 2025. See toimub vastavalt BOO (build-own-operate: ehita-oma-käita) mudelile, mille kohaselt AEJ-i rahastab, ehitab, omab, käitab ja hooldab täielikult Venemaa. Seega muutub Türgi ülimalt sõltuvaks ettevõttest, mis on Kremli strateegiliste eesmärkide ja geopoliitiliste püüdluste teostamise vahendiks.  

Julgeolekualaste tagajärgede vältimine

Pole kahtlust, et Rosatom etendab Venemaa välispoliitikas tähtsat rolli. Lääneriikide valitsused on küll hilinedes mõistnud, et vajadus Vene energiatarnete järele muudab nad haavatavaks, ent tõenäoliselt jääb enamus nende ärilistest tuumakokkulepetest Rosatomiga lähiajal jõusse. Nõnda jätkub ka Rosatomi domineerimine ülemaailmsel aatomienergeetikaturul. Pikas perspektiivis võivad EL ja USA Venemaa-vastased sanktsioonid Rosatomi tiibu kärpida. Venemaa jääb isolatsioonis ilma lääneriikide koostööst, mis on vajalik oluliste komponentide tootmiseks, ent vähenev suutlikkus pakkuda riikidevahelise diplomaatia raames heldeid laene ja otsetoetusi tähendaks üldist kvaliteedilangust ja kõrgtehnoloogilise tööstuse rahastamise kärpeid.

Venemaa juhtpositsioon tuumaenergeetikas on seni Rosatomit sanktsioonidest säästnud. Kui Euroopa ei suuda energiasõltuvusele ühiselt ja otsutavalt reageerida, on see vaid vesi Venemaa sõjaveskile. On aeg, et REPowerEU energiaküsimuste tarvis koostataks avaram operatiivraamistik. Selles tuleb arvesse võtta riiklikke ja piirkondlikke julgeoleku aspekte, sealhulgas hübriidohte, ning kehtestada meetmeid, millega saaks vältida kõigi energiaallikate, sealhulgas tuumakütusega kaasnevaid julgeolekuriske.

Seotud artiklid