Eesti välispoliitika väljakutsed ja võimalused
Vaadates tagasi lõppenud välispoliitika-aastale, on meil palju, mille üle rõõmustada ja uhkust tunda. 2004. aasta oli välispoliitilisest aspektist vaadates vaieldamatult üks tulemusrikkamaid Eesti ajaloos. Täitusid meie taasiseseisvuse aja kaks suurimat välispoliitilist - ja muidugi riiklikku eesmärki. Aprillis liitus Eesti maailma võimsaima kaitseorganisatsiooniga ja mais maailma edukaima poliitika — ja majandusühendusega.
Moskva pilk Ukraina presidendivalimistele
Ukraina on Venemaa suurim otsene naaber läänes, hiiglaslik 48 miljoni elanikuga riik Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Suhete tähtsus Ukrainaga on Vene poliitilisele eliidile aina selgemaks saanud just viimastel aastatel, mil Venemaa on asunud tasapisi taastama oma positsioone pärast 1990. aastate kaost Boriss Jeltsini võimu ajal.
Mis on ja mis ei ole demokraatia edendamine?
Viimasel kuul Ukrainas arenenud sündmused ühtaegu üllatasid ja vaimustasid suuremat osa inimesi vabas maailmas. Ukraina demokraadid seisid külg külje kõrval külma käes, nõudes oma valitsuselt seda, mida meie, demokraatlike riikide kodanikud, peame enesestmõistetavaks — vabu ja ausaid valimisi. Nende veendumuste tugevus, rahumeelsetes meetodites avalduv jõud ja rahva võime ennast mobiliseerida toob kahtlemata rõõmutunde kõigi demokraatiat hindavate inimeste südamesse.
Eesti välispoliitikast 2004. aastal
Möödunud aasta Eesti avalik välispoliitiline debatt oli rikastav nii oma ulatuse, mahu kui ka intensiivsuse poolest. Samas oli see ka tavatult kontrastne.
Milline on uus Ukraina?
Ukraina on integreerimiseks liiga suur, liiga vaene ja liiga nõukogulik, oli senine Euroopa Liidus levinud arusaam. Nüüd on aeg see nukker paradigma teisiti mõtestada.
Hiiglase ärkamine
Kõik see, mis on juhtunud Ukraina avalikkusega viimase aasta jooksul, meenutab hiiglase ärkamist. Justkui liliputtide maale sattunud Gulliver, kes ennast aeglaselt ringutades ümber pöörab, uniseid silmi hõõrub ja jääb siis veidi üllatunult enda ümber kaigaste ja vankritega sebivaid inimesi põrnitsema.
Galantne kavaler või impotentne vägistaja?
Üks asi, mille poolest tänapäeva Venemaa erineb 1980. aastate Venemaast, on see, et faustlikud väiketehingud võimuga tagavad peale vabaduse ja positsiooni ka väga suure raha. Näiteks Kremli peapropagandistil Gleb Pavlovskil on lisaks muudele äridele ka väike küünlavabrik Ukrainas. Sealse valimiskampaania ajal müüb Pavlovski koos veel mõnede alati ja kõigeks valmis Pavlovskijugend'i liikmetega oma mitte esimeses värskuses teeneid kohalikule võimuparteile — ja seda mitte lihtsalt suure raha eest, vaid väga suure raha eest.