Sõjalised võimekused Euroopas: raamistik kvalitatiivse mõõtme hindamiseks
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut, 2022
Euroopa pühendub taas rohkem heidutusele ja kaitsele. Kas Euroopa relvajõududel on piisavalt suutlikkust täita neile seatud ootusi? Seitse Euroopa asjatundjat uurivad sõjalise võimekuse hindamisel tähtsaid tegureid.
Seotud artiklid
Stabiliseerimisoperatsioon – kaitseväe uus väljakutse
21. sajandi algus pole tähendanud maailmale rahu. Pigem on see kaasa toonud varem prognoositud uute julgeolekuohtude ja -riskide teravdatud esiletuleku. Kui eelmisel kümnendil tuli eelkõige tegelda konfliktidega, mida põhjustasid etnilisel ja religioossel pinnal tekkinud erimeelsused ning mida omakorda vürtsitas ajaloolisest mälust väljakaevatud viha ja ülekohus, siis viimase kolme-nelja aasta ebastabiilsuse valitsevaks tunnuseks on terrorism ja massihävitusrelvade levik ning probleemid nende levikut toetavate riikidega.
Terrorismiohust ja neofundamentalismist Põhja-Euroopas
Isegi kui oled väikeriik, ei jäta kõik maailmas toimuv puutumata ka sinu maad... uus olukord maailmas sunnib üha tugevamini kokku hoidma. - Kristin Krohn Devold, Norra kaitseminister (Diplomaatia, nr 3, detsember 2003)
Raamat: André Glucksmann, Ouest contre Ouest.
Prantsuse filosoof André Glucksmann (sünd 1937) on tuntud vastuvoolu ujuja. Ta ei lepi vaadetega, mis on lihtsad, loogilised ja kõigile arusaadavad nagu näiteks sõjavastasus. Ta küsib demonstrantidelt tänaval: kas on midagi veel hullemat kui sõda? Ning vastab: jah, genotsiid, jah, rahvaste häving diktaatorite käe läbi.
Lääs tuleb uuesti välja mõelda
Globaliseerumisprotsessi hoogustumise ja ajalooliste kuupäevade 9. novembri 1989 ja 11. septembri 2001 kokkusattumine on muutnud maailma. Kindlasti ei olnud see pöördepunkt, kuid väljendab sellegipoolest külma sõja lõppemisega võimalikuks saanud globaliseerumise tumedat ja traagilist poolt. Kuni 1989. aastani ühendasid Läänt ühised väärtused, tunded ja huvid. Nõukogude Liidu lagunemisest peale on mõned meie huvid erinevad; 11. septembrist alates jagame me üha vähem samu tundeid. See erinevus tuleb kindlasti kõige selgemalt esile Iisraeli-Palestiina konfliktis.
Euroopa julgeolekust kitsamas ja laiemas plaanis
Diplomaatia eelmises numbris vaatles Alyson Bailes Euroopa Liidu (EL) kaitsekontseptsiooni tausta. Kaitsekontseptsioonid tulenevad aga julgeolekuhinnanguist ja järgnevalt põgus pilk Euroopa julgeolekupoliitilisele mõtlemisele.
Muutustest Eesti julgeolekukontseptsioonis pärast 2004. aasta 2. aprilli
Viimased viisteist aastat on Eestis eelisarendatud traditsioonilisi julgeolekumeetmeid: loodud on toimiv diplomaatia ja riigikaitseks üles ehitatud kaasaegsed NATO standarditele vastavad relvajõud. On tehtud kõik, mida on vaja selleks, et olla iseseisev riik ning astuda NATOsse ja Euroopa Liitu. Sisejulgeolek on pälvinud vähem kontseptuaalset tähelepanu ja seda on ka tagasihoidlikumalt rahastatud, mis sellel perioodil oli mõistetav ja andestatav. Praeguseks on aga vajadus kaasaegsema riikliku julgeolekutagatiste süsteemi järele ilmne.
“Superpresidentalismi” ohud – Voronin, Putin ja Moldova rahvuslikud huvid
Aastal 1939 sõlmitud pakt ja sellele järgnenud Balti riikide, Lääne-Ukraina ja Moldaavia annekteerimine Teise maailmasõja alguses aitas sillutada teed nn välisimpeeriumi loomisele ning Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike režiimide jõustamisele aastatel 1945 - 48.
Raamat: Andreas Meyer-Landrut. Mit Gott und langen Unterhosen. Erlebnisse eines Diplomaten in der Zeit des Kalten Krieges.
1980. aastatel tõusis koguni kaks Tallinnast pärit meest Saksamaa LV välisteenistuse kõrgeimale astmele, välisministeeriumi riigisekretäriks. Need olid Bernd von Staden, kelle mälestused ilmusid mõne aasta eest, ja Andreas Meyer-Landrut. Viimane alustas oma karjääri 1957. aastal praktikandina Moskvas ja Venemaa sai tema saatuseks kuni pensionini. Ta jõudis Moskvas teenida neli korda, viimati suursaadikuna 1980 - 83 ja 1987 - 89.
Sõbrakäsi Saksamaale
Euroopa väikeste hulgas näeb hea toon ette Saksamaa kirumist. Saksamaa on süüdi nii transatlantiliste suhete ajaloolises madalseisus Iraagi sõja algusest saadik kui ka selles, et igal foorumil väljahõigatav Euroopa ühiseesmärk saada kõige konkurentsivõimelisemaks ja jõukamaks regiooniks maailmas on saavutamatu. Saksamaa majandus nimelt ei kasva juba õige mitu aastat ja kui majandus ei kasva Saksamaal, jääb ka väikeste tiigrite kõrgetest kasvuprotsentidest väheseks, et keskmine pilt ilus tuleks.
Neutraalsus ja julgeolek Iirimaa vaatevinklist
Järgnevalt esitan mõned isiklikud tähelepanekud seoses Iirimaa neutraalsuse ja selle päritoluga, tema positsiooniga Euroopas ning ka mõned isiklikud mõtted selle kohta, millised on peamised julgeolekuküsimused, mis seisavad laienenud ELi ees tulevikus. Käesolev artikkel on kirjutatud ajal, mil Eestis valitseb endiselt eufooria NATOsse pääsu ning ELiga liitumise üle 1. mail.
Raamat: Eliot A. Cohen. Supreme Command – Soldiers, Statesmen and Leadership in Wartime.
Tegemist on raamatuga, mis ilmus 2002. aastal ning mis on paljude riikide sõjakoolide, aga ka politoloogide kohustusliku kirjanduse nimekirjas. 2003. aasta väljaandele on autor lisanud uue USA kaitseministri Rumsfeldi Afganistani operatsiooniga seotud tegevust analüüsiva järelsõna.
Moodne sõjatander
Sõjatander kui selline on territoorium ja/või akvatoorium, mis peab mahutama ja ära kannatama vaenutsevate osapoolte väed ning nende sõjategevuse. Sõjatander on kindlasti kolmemõõtmeline, kuid lisanduvad ka aeg ja sotsiaalne dimensioon, sest lahingutegevus ei hooli eriti ei poliitilisest süsteemist ega ka elanikkonnast, kes sinna on sattunud. Ehkki, kõrgemal (tehnoloogilisel) arengupositsioonil vaenupool püüab sõdida elanikkonda ja keskkonda säästvalt, kuivõrd see on võimalik.
Eesti julgeolekupoliitika uus etapp
Eesti julgeolekupoliitikas seatakse pärast riigi liitumist NATO ja Euroopa Liiduga sihte järgmiseks perioodiks. Seni eri valdkondade poliitika üldise suuna määratlenud dokumendi "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused" kinnitas riigikogu 2001. aasta märtsis. See keskendus integratsioonile NATO ja ELiga. Nüüd on saanud valmis "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)" (edaspidi JPA), mis vaatab edasi.
Kainelt küberterrorismist
Kui terrorism oli enne 2001. aasta 11. septembrit paljudele ameeriklastele kauge ja mitte just väga aktuaalne mõiste, siis küberterrorismi küsimustega tegeldi päris palju juba eelmisel kümnendil ja see osutus vägagi populaarseks aruteluteemaks. Barry Collin California Julgeoleku ja Luure Instituudist on tunnustatult esimene, kes ühendas 1980. aastatel küberruumi ja terrorismi mõiste. Teaduslikult on seda ehk kõige rohkem edasi arendanud ja populariseerinud professor Dorothy Denning oma artiklites ja esinemistes, kuid probleem on nii terrorismi kui küberterrorismi mõiste laialivalguvuses.
Julgeolekupartnerlus vallutab maailma
Kõrvuti liitlassuhetega ning alliansistrateegiaga on postmodernistlikus julgeolekukäsitluses üha enam juttu julgeolekupartnerlusest. Kes on partnerid? Need on riigid, kes ei kuulu otseselt ühe või teise organisatsiooni liikmeskonda, kuid organisatsioon võib arendada nende riikidega ulatuslikku koostööd, mis ei jää teinekord eriti palju alla liitlastega tehtavale.
Maskide võitlus
Tuntud Ameerika politoloog Zbignew Brzezinski tõenäoliselt ei naljatanudki, kui väitis mõni aeg tagasi, et demokraatlike vabaduste arengutaseme poolest erineb Ukraina ühiskond teistest postsovetlikest ühiskondadest, sealhulgas Vene omast väga palju.