Saksamaa poliitika Gruusia kriisi valguses
Vähemalt mõneks ajaks on Saksamaa poliitikast kadunud veendumus, et Venemaad saab käsitleda kui võrdsete väärtuste, põhimõtete ja huvide esindajat.
Lennart ja ajakirjanikud
Mul oli tunne, nagu oleks ma paavsti enda isiklik sõber, kirjeldab Edward Lucas suhtlemist Lennart Merega.
Eurooplane Lennart
Mitte ettevaatlikud ja täpsed diplomaatilised käigud ei innustanud Merd ega andnud tema sõnadele usaldusväärsust, vaid moraalne jõud, mille taga seisid sügavad veendumused selle osas, mis on meie ajastul õige ja mis väär.
"Lootusetuid olukordi ei ole olemas"
Iseseisva Eesti ajalugu peeti pärast 1941. aastat lõppenuks - vaid inimesed nagu Lennart Meri uskusid, et iseseisvust oleks saanud säilitada ja pidi saama taastada.
Mälestuskilde Lennart Merest ja NATO laienemisest
Baltimaade vastu nii sageli julm olnud ajalugu avas 1990. aastatel ukse, mis võimaldas kolmel Balti riigil ühineda läänega. Ent ilma Lennart Mere moodi liidriteta võinuks see võimalus ikkagi kasutamata jääda.
Vaistlik koostööpooldaja: Lennart Meri ja rahvusvahelised organisatsioonid
Tundub, et Lennart Mere usk institutsioonidesse oli vaistlik. Ent kas vaist on tegelikult midagi muud kui kõigi meelte, info ja kogemuste intensiivne koosrakendamine?
Lennart Meri kui diplomaat
Lennarti aktiivne tegevus maailmas on jätnud kuvandi Eestist kui vanast lääne demokraatiast, millel on läbipõimunud vaimne side muu Euroopaga, mis osaleb probleemide lahendamisel ja on edukas, mitte hall ja tavapärane.
Lennart Mere lahkumisega seoses
Lennart Meri tõi rahvusvahelise mõõtme mõistmise sisepoliitiliste otsustajateni tugevamini kui keegi teine.
Maailm vajab rohelist välispoliitikat
Indrek Tarand ja Marek Stranberg leiavad, et Eesti peaks asuma toetama USA senaatorite John McCaini ja Joseph Liebermani initsiatiive, mille eesmärkideks on kliimahooldus ja Venemaa väljaviskamine G8st.
Paavsti leegionid
Paavst võitles millegi eest, mitte millegi vastu. See andis niisuguse jõu, et need, kes end vastasteks seadsid, langesid omaenese vigade raskusest kokku.
Rahvuslik huvi ja õpihimu
Kui välispoliitiline töö Euroopa Liitu ja NATOsse astumise eel sarnanes mõnevõrra turundusega, siis praegu meenutab Eesti diplomaatia rohkem ülikoolis õppimist, väidab noor Eesti diplomaat Anna Uibo.
Euroopa Liit – näha tulevikku, mõistes minevikku?
Tänane Euroopa Liit pole tekkinud tühjal kohal, vaid ajalooliselt välja kujunenud. Kuidas tagada, et vältimatult tuhmuv ajalooline mälu oleks jätkuvalt mõjuv poliitiline argument, küsib Siim Kallas.
George Kennani sidemed Eestiga
Paul Goble kinnitab, et märtsis surnud USA välispoliitikakorüfee George F. Kennan hoidis oma elu lõpuni silma peal Baltimaadel, maanurgal, kust tema diplomaadikarjäär kord algas, ning pakkus oma nõuandeid ja abi.
Kuidas saada ÜRO julgeolekunõukogusse
Jaak Jõerüüt põhjendab, miks peaks Eesti kandideerima ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks ning selgitab, kuidas sinna saada ja mis see maksab.
Ida ja Euroopa
Ida-Euroopa mõiste on kunstlik, ent Euroopa eneseteadvusele tõenäoliselt siiski vajalik ja seetõttu võibolla pikema elueaga, kui muidu arvata võiks.
Euroopa Liit ja selle eesistuja Suurbritannia
Tuleb pidada saatuse irooniaks, et ELi ajaloo ühe raskeima kriisi ajal võtab liidu juhtimise üle just Suurbritannia, riik, mis end Euroopaga üldse ei samastagi. Ometi on kriisist väljapääs olemas, väidab György Schöpflin.
Uus Ukraina: ELi kandidaat või taas Venemaa lähivälismaa?
Suhtumises postrevolutsioonilisse Ukrainasse võiks Euroopa Liit võtta eeskuju NATOst ja pakkuda konkreetseid tulevikuperspektiive, leiab Aili Ribulis.
Vana riik
Kui Ukraina uued võimukandjad ei asu riiki tegelikult ümber kujundama, siis võib Oranž revolutsioon kokkuvõttes kujuneda unelmate kingituseks Vladimir Putinile.