august 17, 2020

Ümbermõtestatud ajalugu

AP/Scanpix

Koroonaviirusest räsitud maailmas möllab monumendisõda, milles protestijad üritavad näidata ajalugu teistviisi. Euroopa peab hakkama midagi tegema enda ellujäämiseks. Seda ajal, mil Venemaa propaganda üha tugevneb. Need on augustikuu Diplomaatia põhiteemad.

Kriminoloog Jüri Saar kirjutab monumendisõjast, arvates, et Lääne mõtlemine võib kaugeneda Lääne traditsioonist.

„Nii tähendabki praegu läänemaailmas aset leidnud soov minevikuga aktiivselt tegelema hakata liikumist läänemaailmale võõras suunas. Olles järjekindel „orjandusliku pärandi vastu võitlemises“, jõuame varsti Aristotelese ja Platonini ning hakkame ka nende rolli poliitkorrektsuse huvides ümber määratlema. Vormiliselt olid Platon ja Aristoteles orjade ekspluateerijad, keda nad nimetasid tänaselt positsioonilt eriti stigmatiseerival viisil „rääkivateks tööriistadeks“,“ ütleb Saar.

Diplomaat Mikael Laidre muretseb Euroopa suveräänsuse pärast. „Peamine välismõõtme keerukus Euroopa suveräänsuse kasvatamisel seisneb paradoksaalselt suhtes justkui suurima liitlase Ameerikaga. Seda eeskätt finants- ja sõjanduslikus mõõtmes. Ühelt poolt viimasest maailmasõjast traumeeritud ning külma sõja korda mugavaks stabiilsuseks pidanud Lääne-Euroopa ning teisalt oma naabrit kartev Ida-Euroopa tõrguvad astumast samme, mis muudaks status quo’d,“ nendib Laidre.

Diplomaatia endine peatoimetaja Marianne Mikko elas koroonakriisi üle Rootsis, kus rootslased pidid oma erilise koroonarežiimi tõttu kohtama ka tavatuid raskusi. „Esmakordselt tunnevad inimesed, et rootslane olla polegi „uhke ja hää“. Mõned diplomaadid on praegust olukorda nimetanud lausa Rootsi identiteedikriisiks. Usaldus valitsuse vastu pole samas kõikuma löönud. Sellest hoolimata loodi juunis sõltumatu uurimiskomisjon, kelle kätes on lõpliku hinnangu andmine COVID-19 ohjeldamisele Rootsis,“ kirjutab Mikko.

Väliskommentaator Toomas Alatalu kirjutab Venemaa propagandakampaaniatest seoses nn Suure isamaasõja võidu tähistamisega. „Kuna kampaaniate mõtteks on Kremli arusaama kinnistamine Teisest maailmasõjast, siis on need esimesest peale tekitanud teistes riikides proteste. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakanud just sõjatandriks olnud Ida-Euroopas ja mujalgi maailmas kõlama Moskva omast eristuv ja sellele vastanduv arusaam nii Teise maailmasõja algusest 1939–1941 kui ka 1944.-1945. aastal toimunust,“ sõnab Alatalu.

Venemaa Kaug-Idas elanud etnoloog Aimar Ventsel selgitab Habarovskist alguse saanud protestide tausta ja Ukraina politoloog Ivanna Valjuško kirjutab Gruusia endise presidendi Mihheil Saakašvili rollist Ukraina poliitikas.

Kategooriates: Paberväljaanne