, aprill 17, 2020

Koroonaviirus ja 9. mai

AFP/Scanpix

Koroonaviirus peatas maailma. Või nii meile esialgu tundus. Kuid nüüd on selgumas, et vana rahvusvaheline poliitika pole kuskile kadunud. Need, kes olid enne koroonaviiruse levikut ühesugused, on seda ka kriisi ajal, ja need, kes olid enne teistsugused, on seda ka praegu. Koroonaviirus tabas maailma rängalt, kuid riikide poliitiline mälu on endine. Sellest kõigest ehk viirusest ja lähenevast 9. maist aprillikuu Diplomaatia ka kirjutab.

Nii kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ramon Loik, missugused on õppetunnid praegusest kriisist ja kuidas järgmiseks kriisiks paremini valmis olla. „Riik oleks käesolevaks kriisiks ilmselt paremini valmis, kui oleks omaenda riskihinnanguid ja valmisolekuanalüüse kiiremate sammudega arvesse võtnud,“ nendib ta.

Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Frank Jüris annab ülevaate Hiinast, kust maailma laastav koroonaviirus alguse sai. „Kuna riigil on suveräänsuspõhimõttest lähtuvalt õigus keelduda rahvusvahelise kohtu ette astumisest, siis on suure tõenäosusega Hiinalt koroonaviiruse põhjustatud kahjude välja nõudmine raskendatud,“ on Jüris veendunud.

Intervjuus Diplomaatiale nendib Vene ajaloolane Gleb Morev, et 9. mai tähistamine Venemaal on muutunud omamoodi rituaaliks. „See on tõepoolest mõnes mõttes osa pseudoreligioonist. See on teatud religioossete rituaalide, mida Venemaal on tegelikult väga vähe, asendamine. Rahvas peab end küll usklikuks, kuid neid, kes osalevad tõeliselt kirikuelus ja jälgivad õigeusklikku käitumist, on väga vähe,“ ütleb Morev.

Võidupüha tähistamisest Venemaal kirjutab analüütik Sergei Suhhankin. „NSV Liidu lagunemise järel tundus püha minevikku vajuvat, kuid 1995. aastal see (üsna ennustatavalt) taaselustati, tõsi, mitte enam nii suurejoonelisena nagu Nõukogude ajal. Suundumus sai täiesti uue hoo 2008. aastal, millest peale iga võidupüha on olnud aina uhkem ja suurema sümboolse tähendusega,” lausub Suhhankin.

Hudsoni insituudi analüütik Richard Weitz annab ülevaate Venemaa uutest nn superrelvadest. ” Strateegilisel tasandil annab võime toimetada tuumalõhkepea tuhandete kilomeetrite taha ülihelikiirusega suutlikkuse tungida läbi USA raketikaitsesüsteemist, mida muidu saaks kasutada Venemaa tuumaheidutuseks,” kirjutab Weitz.

Praegune Euroopa Parlamendi saadik ja Rumeenia endine president Traian Băsescu toetab tingimusteta NATOt. „Tänapäeval näeb igaüks, mis juhtuks idapiiridel, kui poleks NATOt ja ELi. Ilma nendeta ootaksime iga päev Putini tankide külaskäiku,“ on Băsescu kindel.

Jüri Saar ja Küllo Arjakas lugesid uusi raamatuid rahvusvahelise elu kohta.