veebruar 7, 2020

Tartu rahu 100

PM/Scanpix

Mõistetavalt on veebruari Diplomaatia pühendatud valdavas enamuses Tartu rahu 100. aastapäevale. On ju tegemist lepinguga, mille kaudu sai eluõiguse Eesti Vabariik ja mis oli Eesti välispoliitilise võidu märgiks.

Diplomaatia intervjuu kaitseminister Jüri Luigega peatub muu hulgas piirilepete ratifitseerimisel. „Praeguses Riigikogus ega ka Vene Riigiduumas pole ilmselgelt valmisolekut selle leppega edasi minna,“ nendib Luik.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja piiriläbirääkimistel diplomaadina osalenud Kalev Stoicescu kirjutab küsimusest, mida teha territooriumiga, mis Tartu rahu järgselt kuulus Eestile, kuid mille Vene Föderatsioon annekteeris 1945. aastal. „Kas me soovime Eestisse importida veel 35 000 Venemaa kodanikku lisaks juba olemasolevale massile (umbes 100 000 Venemaa kodanikku)? Eriti arvestades, et enamik neist ei soovi ega saa Eesti kodakondsust ja on Eesti riigi suhtes mitte kõige paremini meelestatud,“ küsib Stoicescu.

Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Eiki Berg mõtiskleb Tartu rahu valguses piiride olemusest üldse. „Meie oma eesti keel võimaldab piirist tuletada tegusõnu (piirnema, piirduma, piirama, piiritlema) ja nimisõnu (piirang, piiritus). Asetades need teatavasse konteksti, saame tuletada mõttelisi seoseid ja seaduspärasusi. Näiteks väita, et riikide esmaseks ülesandeks on piiratud territooriumi, s.o ressursside, töökohtade, tööstusharude ja ideoloogia kaitse ning kontrolli teostamine,“ märgib Berg.

Vene ajaloolane Andrei Zubov teeb intervjuus Diplomaatiale provokatiivseid avaldusi. „Nii et minu meelest oli Tartu rahu Eesti diplomaatia jaoks 1920. aastal selline taktikaline ning paljuski juhuslik võit, aga strateegiliselt kolossaalne kaotus. Tehti moraalne viga, kui bandiidiga rahu sõlmiti,” arvab Zubov.

Ajaloolane Küllo Arjakas avab Tartu rahu ajaloolisi tagamaid.

Teistest teemadest kirjutab Lähis-Ida ekspert Üllar Peterson Iraanist. “Iraanil on kaks iidset geopoliitilist vaenlast: põhjast ja idast türgi hõimudega asustatud stepp, lõunas araablaste kõrb. Stepirahvaste kirjutatud veriseimad inimajaloo leheküljed mongolite näol on praeguseks unustatud isegi Iraanis. Iraanlaste vaen lõuna pool asuvate araablastega aga on inimajaloo üks kestvamaid vastasseise, mis nüüd on jõudnud järjekordsesse haripunkti,“ ütleb Peterson.

Analüütik Andres Mäe leiab oma arvutuste tulemusena, et Euroopa Liidu liikmesriikidele ei kujuneks Vene maagaasist loobumine suureks kaotuseks. Etnoloog Aimar Ventsel külastas Euroopa Parlamenti ja kirjutab sealsest Sahharovi auhinnast. Jaak Uibu kirjutab huvitavast kaasusest Tokio sõjatribunalis. Eesti USA saatkonna julgeolekunõunik Kadri Peeters luges Jim Mattise raamatut. Lõpuks avaldab Diplomaatia Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieri kõne Jeruusalemmas.

Kategooriates: Paberväljaanne

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar