Uues kuues Diplomaatia
Diplomaatia hakkab oma artikleid avaldama ainult veebis. Nii saame Eesti välis- ja julgeolekupoliitikale olulisi teemasid kajastada operatiivsemalt ning pakkuda lugejale rohkemat.
Tänavu tähistab Diplomaatia oma 20. ilmumisaastat. Just nii kaua oleme hoidnud silma peal välis-, majandus- ja julgeolekupoliitikal, mille olulisemaid teemasid on Eesti lugejale põhjalikult lahti seletanud nii kohalikud eksperdid kui ka välisanalüütikud. Ikka nii, et Eestile olulised küsimused oleksid alati esil, aga kõrvale ei jääks ka ka mujal maailmas toimuv, sest 21. sajandi üleilmastunud võrgustikes jõuavad järellainetused meilegi.
Sellest aastast ootab Diplomaatiat ees aga suur muutus. Kui varem ilmus ajakiri trükiväljaandena, mille juures oli ka koduleht, siis nüüd hakkame artikleid avaldama ainult veebis. Nii saame tagada, et lugejani jõuavad operatiivselt värsked artiklid rahvusvahelistest sündmustest, nende tagamaadest ja tulevikuprognoosidest. Jätkuvalt on Diplomaatia eelisteks põhjalikkus ja võimalus võtta vaatluse alla arengud, mis igapäevameedia kiires infovoos kahe silma vahele jääks.
Vormis võib olla muutusi, aga sisuline eesmärk on Diplomaatial alati olnud üks: rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasjade selges keeles lahtiseletamine, et teritada siinset arutelu ja aidata kaasa väärt otsuste tegemisele
Uus Diplomaatia jätkab juba tuntud headuses kommentaaride ja analüüside avaldamisega. Senisest enam paneme rõhku intervjuudele maailma mõttekodade teadurite ja ülikoolide õppejõududega, sest just oma sõnadega rääkimine võimaldab keerulisi teemasid lihtsasti edasi anda. Vormis võib olla muutusi, aga sisuline eesmärk on Diplomaatial alati olnud üks: rahvusvahelise poliitika protsesside üksikasjade selges keeles lahtiseletamine, et teritada siinset arutelu ja aidata kaasa väärt otsuste tegemisele.
Ukraina tähtsust ei saa ülehinnata, seega hoiame kätt pulsil seal toimuval nii sõjalisest kui poliitilisest vaatest. “Kas on lootust lõpetada sõda Euroopas?” küsibki uue Diplomaatia avaloos julgeolekuekspert Rainer Saks, kes hindab Ukraina sõja arengustsenaariume.
Selle kõrval vaatleb Diplomaatia sõja mõjusid maailmale avaramalt, sest lisaks liitlaste tundmisele peame teadma, kuidas nähakse Euroopas toimuvat Ida-Aasias või Ladina-Ameerikas. Jätkuvalt on olulised ka majandus- ja energiaküsimused.
Seotud artiklid
Igor Gretski: Putini võltsvalimised – tugevnev haare keset opositsiooni dilemmasid
Hiljutised presidendivalimised kujunesid kõige vähem konkurentsitihedateks ja kõige läbipaistmatumateks kogu nõukogudejärgse Venemaa ajaloos. Nendega astus Vene maffiariik veel ühe sammu neototalitaarse diktatuuri poole, mida sisemiselt kindlustab imperialismi, läänevastasuse ja suurriikliku šovinismi ideoloogiline sulandumine.
Steven Blockmans: Ukraina taastamise eest tasugu Venemaa (ja selle abilised)
Venemaa varade külmutamine, tulude konfiskeerimine ja Venemaal tegevust jätkavate ettevõtete maksustamine – läänel on võimalusi, kuidas panna Venemaad ja selle abilisi Ukraina ülesehitustöö eest maksma. EL-i ja G7 liikmesriikidel on aeg oma kõhklused kõrvale heita, et Ukraina oleks suuteline jätkama võitlust Venemaa vastu.
Marek Kohv: Euroopa peab ära kasutama meile Ukrainas antud lisaaja
Ukraina pakub Euroopale armuaega, et viia läbi enda sõjalisi ettevalmistusi. See aeg tuleb maksimaalselt ära kasutada, et Venemaal ei tekiks soovi NATO artikkel 5 toimimist proovile panna. Selle asemel, et lääne poliitikud otsustamatuse tõttu endale kollektiivselt jalga taha paneksid, tuleb keskenduda Ukraina võidu vormistamisele.
Steven Blockmans: Ukraina ülesehitustööd ja ühinemine Euroopa Liiduga
Ligi kaks aastat on Euroopa Liit korduvalt teatanud, et võtab Ukraina ülesehitamisel põhirolli endale. Mitmeid samme, mis hõlbustavad Ukraina taastamist ning aitavad teda lähemale Euroopa Liiduga liitumisele, on juba tehtud. Paraku on endiselt ebaselge, kuidas EL kõiki neid töid finantseerib. Suureks küsimärgiks on Ungari vastasseis.
Merili Arjakas: Poola valimiste tulemus mõjutab kogu Ida-Euroopat
Homme Poolas toimuvatel parlamendivalimistel, kus selgub seni riiki juhtinud Õiguse ja Õigluse partei saatus, on Kesk- ja Ida-Euroopa tuleviku jaoks märgiline tähendus. Kui Ukraina toetamine ei olegi niivõrd löögi all, siis peamiste parteide vahel on suur erimeelsus, millised peaksid olema suhted Euroopa Liidu ja Saksamaaga. See aga mõjutab Poola püüdlusi võtta endale Euroopa Venemaa-poliitika kujundamises liidrikoht.
Jonatan Vseviov: Sõnad loevad, teod loevad rohkem, aga kõige rohkem loevad tulemused
Pole ühtegi põhjust eeldada, et ajaloo jätkumine 21. sajandil on tingimata vähem keeruline või vähem verine, kui ta oli 20. või 19. sajandil. Globaalse konkurentsiga toime tulemiseks tuleb tugevdada samameelsete riikide ühisrinnet nii põhimõttelistes küsimustes kui ka praktilise poliitika igapäevastes teemades, leiab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.