detsember 12, 2019

Euroopa plussid ja miinused

IMAGO/Ralph Peters/Scanpix

Eesti kuulumine Euroopasse on ajaloolistel põhjustel iseenesestmõistetav. Sestap läheb meile korda selle kontinendi käekäik koos oma plusside ja miinustega. Aasta viimane Diplomaatia pühendabki suure osa oma sisust Euroopa arengutele.

Ungarist pärit endine Euroopa Parlamendi liige György Schöpflin kirjutab murettekitavatest trendidest Euroopa Liidus.

„Euroopa väikeriikidele, kelle hulka kuuluvad kõik endised kommunismiikke all äganud riigid, on juba mõte lõimumisest Euroopa impeeriumiga üdini vastuvõetamatu. Nad kõik on pidanud vingerdama impeeriumi kanna all, mõned rohkem, teised vähem. Impeerium tähendab võimu tsentraliseerimist, valitseja aruandmiskohustuse puudumist ja võimu meelevaldset rakendamist,“ märgib Schöpflin.

György Schöpflini artiklit kommenteerivad Mall Hellam, Mari-Liis Sulg ning Saksa politoloogid Roland Freudenstein ja Florian Hartleb.

Avatud Ühiskonna Fondide võrgustiku Euroopa Poliitikainstituudi direktor Heather Grabbe kirjutab 1989. aasta õppetundidest kliimamuutustele.

„Kui võtta ette mis tahes suur süsteemimuudatus, on hirm ebakindluse ees vältimatu. Sel põhjusel on positiivne tulevikunägemus uues süsteemis elulise tähtsusega. Kommunismijärgsel üleminekuajal pakkus Euroopa Liit väljavaadet jõukatele, stabiilsetele, turvalistele ja hästi toimivatele ühiskondadele,“ nendib Grabbe.

Oma kogemusest 70-aastases Euroopa Nõukogus annab ülevaate endine Eesti delegatsiooni juht Euroopa Nõukogus Marianne Mikko.

„Kui rahvusvahelises organisatsioonis saadakse aru, et inimeses on teotahet ja kindlameelsust, siis õige pea hakkavad avanema uksed. Võimatu võib osutuda võimalikuks,” on Mikko veendunud.

Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Elina Libek on uurinud, mis seisab Euroopa strateegilise autonoomia kava taga.

„Kuid siinkohal ei tohiks me mööda vaadata selle idee eestvedajate ühest olulisemast väitest: Euroopa strateegilist autonoomiat ei saa vaadata ainult kui valikut, vaid paljud selle ideega seotud põhimõtted võivad osutuda möödapääsmatuks vajaduseks,“ arvab Libek.

Diplomaatia intervjuu keskendub aga sellele, mis toimub Euraasia mandri teises otsas – Venemaa Kaug-Idas, kus on tunda Hiina mõju. Vladivostoki politoloog Andrei Kalatšinski räägib, kuidas Hiina võib Venemaale esitada mingil hetkel ultimaatumi.

„Inglased, sakslased, portugallased on kõik endistelt Hiina aladelt ära läinud, ainult venelased on jäänud,” ütleb Kalatšinski.

Eiki Bergi uut raamatut arvustab Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik.

Kategooriates: Paberväljaanne

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar