, november 14, 2019

Eesti 20 aastat WTOs

imago/Ralph Peters/Scanpix

Kui kevadel tähistasime Eesti 15-aastast kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse, siis nüüd on aeg heita pilk Eesti 20 aastale Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Mis on WTOsse kuulumine Eestile andnud ja missugune üldse võiks olla maailma kaubanduse tulevik, sellele katsubki novembrikuu Diplomaatia valgust heita.

WTO peasekretär Roberto Azevêdo kirjutab kaubanduse olulisusest. „Uusimad uuringud näitavad, et WTOsse kuulumine mõjutab riikide kaubavahetuse käekäiku rohkemgi, kui varem arvati. WTO või selle eelkäija Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinemine suurendas liikmesriikide kaubavahetust 171 protsenti,“ ütleb Azevêdo.

Eestit WTOs esindanud Kristina Uibopuu kirjeldab kokkuleppele jõudmise keerukust selles organisatsioonis. „Selge on, et ilma võtmeriikide toetuseta ei tehta WTOs mitte ühtegi multilateraalset kokkulepet, mis tähendab, et kahe suure võtmeriigi kaubanduskonflikt peab jõudma enne rahuldava lahenduseni ning alles seejärel saab hakata rääkima võimalikest kompromissidest multilateraalsel tasemel. Et aga maailmas toimuvad muutused ei peatu, oodates lahendusi suurte omavahelises tülis, võib ennustada tulevikus sellist WTOd, kus märkimisväärne osa uutest kokkulepetest on tehtud mõnepoolselt ehk vaid osa WTO liikmesriikidest sõlmib uue kokkuleppe, kuna neil on selleks soov ja ka kompromissivalmidus,“ nendib Uibopuu.

Diplomaatia intervjuu Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi WTO üksuse juhi Denis Redonnet’ga keskendub Euroopa Liidu rollile WTO reeglite kaitsmisel. „WTO ja sellele eelnev Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT) lõid reeglistiku, mis 70 aasta jooksul kindlustas kaubanduse kaitse rahvusvahelises poliitikas toimuva eest. Ilma nende reegliteta oleks kaubandus diplomaatiliste, julgeolekupoliitiliste ja päevapoliitiliste prioriteetide tõmbetuules. Me oleme viimasel ajal näinud, mida tähendab, kui reegleid ei järgita ning tegutsetakse ühepoolselt, selmet teha koostööd. Täna on WTO kriisis ja EL on esirinnas, et võidelda selle püsimajäämise eest,” ütleb Redonnet.

Tartu Ülikooli teadlased Urmas Varblane ja Matthias Juust kirjutavad USA-Hiina kaubandussõjast ja kuidas see võib viia majanduskriisini.

”Kokkuvõtlikult on kahe suurima majandusega riigi vahelise kaubandussõja majanduslikud mõjud keerukad ja mõjutavad kogu maailma. Lihtsustatult rääkides kaasneb kaubandusbarjääride kehtestamisega paratamatult majandusliku tõhususe langus,“ märgivad Varblane ja Juust.

Diplomaat Veikko Montonen kirjeldab Euroopa Komisjoni rolli kaubanduse läbirääkimistel ja miks see on Eestile oluline. Viljar Veebel uurib Eesti kaitsmise võimalusi.

Etnoloog Aimar Ventsel luges uusi raamatuid rahvusvahelise elu kohta.