Jäta menüü vahele
8. september 2026

Artikli pealkiri on: Hüvastijätt viimasele välistoimetusele

Artikli autor on: Peeter Raudsik. Lähis-Ida asjatundja.

Sel suvel lõpetas teiste väljaannete eeskujul töö Postimehe välistoimetus. Väärikaimas eestikeelses ajalehes maailmas toimuva kajastamine muidugi jätkub, kuid iseseisva toimetuse asemel jõuavad välisuudised nüüd lugejateni uudistetoimetuse taktikepi all. Sport, teadus, kultuur ja Elu24 jätkavad samal ajal eraldiseisvalt.

Lehte lugemas. Pilt on illustreeriv. AP/Scanpix

Meie igapäevameedias oli tegu viimase eksklusiivselt välisuudistele ja -analüüsidele pühendunud toimetusgrupiga. Selle sulgemisega võib seega lõppenuks lugeda ühe ajajärgu välispoliitika üle käivas avalikus debatis.

Olenemata põhjustest on Postimehe välistoimetuse kadumine ühes teistega laiema üldsuse jaoks kaotus. Keerulises maailmas eeldatakse välispoliitilist kompetentsi ettevõtjatest riigi presidendini. Eri väljaannete välistoimetused oli aastakümnete jooksul selles vallas mitte ainult info edastajad, vaid omamoodi kasvulavaks asjatundjatele, andes hoogu paljudele tänastele välis- ja julgeolekuekspertidele, riigikoguliikmetele ja diplomaatidele.

Kuigi piiride taga toimuv mõjutab meid aina enam, siis suutlikkust seda ühiskonna jaoks lahti mõtestada napib. Välisministeeriumi käesoleva aasta elanikkonna küsitlusest selgus, et 31% vastanutest „pigem ei ole“ ja 7% „pole üldse“ välispoliitikaga kursis.

Keerulises maailmas eeldatakse välispoliitilist kompetentsi ettevõtjatest riigi presidendini.

Avalikkuse teadlikkuse tõstmisel on iseseisval teemapõhisel uudistetoimetusel sügavam väärtus, nähes kuidas valeinfo levik vohab. Postimehe välistoimetuse pikaaegne juht Evelyn Kaldoja nentis kunagises intervjuus, kuidas välisteemade kajastmisest on saanud infosõja üks tanner. Valeuudiseid levitatakse aktiivselt nii Eesti kui tema liitlaste kohta. Narva „roheliste mehikeste“ kajastused välismeedias ei sünni iseenesest. Sellises olukorras on oluline võime allikaid kontrollida ja valeinfot läbi näha. Iseseisvalt tegutsenud välistoimetus, kellel oli luksus nii-öelda tavauudiste tootmisrattalt korra maha astuda, sai seda endale lubada. Vajadusel kutsuti korrale ka segadusse sattunud välismaiseid kolleege.

Siinkohal on oluline tõdeda, et taskuhäälingud ega mõttekojad välistoimetuste kadumisest tekkinud lünka ühiskonna informeerimisel täita ei suuda. Juba olemuslikult pole nende eesmärgiks sündmuste vahetu kajastamine; samas maailm meie ümber liigub aina kiiremas tempos. Samuti tekitab kõrvaltvaatajale mõnikord raskusi eristada erinevate raportite taga olevaid muid kaalutlusi, mis võivad avalikkuse huvist enam olla kantud näiteks projektipartneri ootustest. Samas nagu on Kaldoja nentinud, siis tasakaalukus teemade kajastamisel on kõige alus. „Mõnikord, kui meie oma asjadest liiga hästi kirjutad, siis süüdistatakse sind propagandas.”

Pelga vastandumise asemel on eesmärgiks lugejate silmaringi avardamine ning kodumaal toimuva konteksti asetamine.

Eraldiseisvate välistoimetuste peamine ülesanne polegi kunagi olnud tühipaljas uudiste lugejani toomine, vaid toimuva eestlaste jaoks konteksti panemine. Pikaaegne välisuudiste tegija Kaivo Kopli rõhutas juba mitukümmend aastat tagasi, et välistoimetused ei pelga tavaarusaamadele vastupidiste seisukohtade avaldamist. Ent pelga vastandumise asemel oli eesmärgiks lugejate silmaringi avardamine ning kodumaal toimuva konteksti asetamine.

Välistoimetused vaatavad küll väljapoole, küsides siiski alati „mis juhtus“ asemel „mida see tähendab“. Miks on konkreetne sündmus või laiem areng meile – eestlastele – oluline?

Infomüras orienteerumisel on vaja teejuhti. Välistoimetused täitsid seda rolli igapäevaselt leheveergudel ja Postimehes peeti kõige kauem vastu. Jääb üle vaid loota, et rahvusvaheliste uudistekanalite nagu BBC või CNN tsiteerimise kõrval suudetakse sama teha ka uues koosseisus, pööramata selga kriitikameelele, mille tähtsust ei saa polariseerunud maailmas kuidagi alahinnata.

Peeter Raudsik on endine Postimehe välisuudiste toimetaja.

Seotud artiklid