august 15, 2019

Trenin: Venemaa võib Eesti algatusi Julgeolekunõukogus toetada, kui see on Moskva huvides

Ekspress Meedia/Scanpix
Dmitri Trenin usub, et ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesus aitab suurendada Eesti diplomaatide professionaalseid oskusi.
Dmitri Trenin usub, et ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesus aitab suurendada Eesti diplomaatide professionaalseid oskusi.

Eesti diplomaadid saavad tänu Julgeolekunõukogu liikmesusele juurde professionaalseid oskusi.

Millist rolli mängib teie meelest ÜRO Julgeolekunõukogu (JN) tänapäeva maailma julgeolekuarhitektuuris ja konfliktiolukordade reguleerimisel? Kuivõrd JN on üldse võimeline lahendama probleeme ja reaalselt suuteline mõjutama sündmusi maailmas?

JNi roll on olla kohaks, kus arutatakse kõiki tähtsamaid maailma julgeolekut puudutavaid küsimusi. Kui suurriikide viisik, JNi alalised liikmed, pole võimelised vastu võtma ühehäälset otsust, siis see koht muutub lihtsalt pelgalt teatrilavaks. Kui nad aga mingil põhjusel suudavad üksmeelele jõuda, siis võetakse vastu JNi otsus, millel on kõige tugevam rahvusvaheline legitiimsus üldse. Tugevamat legitiimsust pole maailmas võimalik praegu saavutada.

 

Kui võrrelda külma sõja ajaga, siis kas ÜRO JNi roll maailma asjade üle otsustamisel on teie meelest vähenenud või suurenenud?

Võib öelda, et põhimõtteliselt on JNi roll jäänud samasuguseks, kui see oli külma sõja ajal. Selle vahega, et kui 20. sajandil omasid põhimõttelist tähtsust Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu positsioonid, siis nüüd on selleks Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiina omad.

 

Kui rääkida Venemaast, siis millist rolli Moskva tänase välispoliitika jaoks mängib JN? Millise välispoliitilise instrumendina Moskva seda kasutab?

Venemaa hindab ÜROd laiemalt just eelkõige sellepärast, et ta omab vetoõigust otsuste vastuvõtmisel JNis. Venemaa ei saa JNile oma tahet peale suruda, aga mitte ühtegi otsust ei saa JNis vastu võtta ka Venemaa tahte vastaselt.

 

Räägime JNi mittealalistest liikmetest, kellest üheks saab peagi ka Eesti. Millist rolli mängivad 15-liikmelises JNis selle kümme mittealalist liiget, kes pidevalt vahetuvad? Millist mõju nad saavad JNi tegevusele ja otsustele avaldada?

Mitte väga suurt rolli. Kui lühidalt öelda, siis mittealalised liikmed võivad kaasa aidata JNis ühiselt kokku lepitud otsuse vastuvõtmisele juhul, kui nende (= viie alalise liikme – JP) seisukohad on piisavalt lähedased.

 

Kas sel juhul on üldse mõtet JNis mittealalisi liikmeid pidada, kui kõik otsused sõltuvad nagunii alaliste liikmete nõusolekust või mittenõusolekust? Kas nad pole lihtsalt statistid suurriikide vahel?

Lisaks põhimõttelistele küsimustele on JNi töös ka palju tähtsaid detaile. Kui näiteks alaliste liikmete seisukohad on lähedased, siis saavad mittealalised liikmed aidata saavutada üleüldist kokkulepet vajalikus küsimuses. See on ka tähtis. Kui seda (üksmeelt) pole, siis mittealalised liikmed seisavad nende (alaliste liikmete) selja taha, kes on neile poliitiliselt lähedased, demonstreerides aga nii rahvusvahelise üldsuse erimeelsust.

 

Kuivõrd reaalseks te peate tulevikus ÜRO JNi alaliste liikmete arvu suurendamist praeguselt viielt näiteks seitsmele, sest maailmas on ju veel suurriike, kellel on potentsiaali ja soovi maailma asjades globaalse jõuna kaasa rääkida? Millest see sõltub? Ja kes võiksid teie meelest sel juhul olla peamised kandidaadid vetoõigusega liikmeteks?

JNi alaliste liikmete koosseis võib muutuda ainult siis, kui hakkab välja joonistuma uus maailmakord, uued jõujooned. Minu meelest ei juhtu seda niipea.

 

Kui üks riik – nagu Eesti praegu – saab JNi mittealaliseks liikmeks, siis milliseid võimalusi see annab sellele riigile rahvusvaheliselt? Milleks saab seda mõju kasutada?

Kui üldiselt öelda, siis mittealalise liikme staatus annab riigile võimaluse mitte ainult osaleda globaalsete julgeolekuteemade arutamisel, vaid ka reaalselt kaasa lüüa selle praktilises töös. See on põhiline.

 

Teoorias see küllap nii on. Ma küsin siis niimoodi: kas JNi mittealaliseks liikmeks olek tõstab sel perioodil kuidagi selle riigi staatust maailmas? Või pole mingit vahet, sest viis alalist riiki määravad nagunii kõik?

Muidugi tõuseb riigi staatus liikmeksoleku ajal veidi. Aga ma ei arva, et väga palju, sest tegemist on ikkagi ajutise asjaga.

 

Mida annab mittealaliste riikide diplomaatidele töö JNis kõrvuti maailma võimsamate riikide kolleegidega konfliktiolukordade lahendamisel või vähemalt lahenduse otsimisel? On see nende jaoks rahvusvahelise diplomaatia kõrgliigasse sattumine?

Minu meelest on põhiline ja peamine, et see aitab tuntavalt tõsta selle riigi diplomaatide professionaalseid oskusi, nende kvalifikatsiooni.

 

Millised suhted valitsevad JNi alaliste, vetoõigusega liikmete, ja mittealaliste, nagu peatselt Eesti, liikmete vahel? Mida alalised liikmed mittealalistelt liikmetelt ootavad ja tahavad?

Reeglina on peamine, mida alalised liikmed mittealalistelt liikmetelt ootavad, toetus neilt, keda nad peavad oma mõttekaaslasteks ja liitlasteks.

 

Kui konkreetsemaks minna, siis milleks peab Eesti mittealalise liikmena ÜRO JNis valmis olema?

Võtma seisukohti küsimustes, mis teid Eestis üldse ei puuduta ega põhimõtteliselt üldse ei huvita.

 

Milline on Venemaa poliitika JNi mittealaliste liikmete suhtes? Kas Venemaa otsib nendega koostööd või nende toetust? Mida Venemaa Eesti-sugustelt riikidelt JNis ootab?

Ma ei ütleks, et Venemaa kuidagi eriliselt JNis toetushääli jahiks. Võistlust Ameerika Ühendriikidega selles suhtes praegu pole. Erinevalt külma sõja aegadest.

 

Kuivõrd reaalseks te peate, et Venemaa võiks toetada mõnda Eesti initsiatiivi JNis, näiteks küberjulgeoleku vallas? Või on see täielikult välistatud? Kas Venemaa ei tee põhimõtteliselt NATO riigiga JNis koostööd?

Venemaa toetab ainult selliseid algatusi, mis on Moskva meelest Venemaa huvides. Kes on JNis nende  autor, see pole Moskva jaoks nii oluline kui sisu.

 

Kas Eesti kui JNi mittealalise liikme staatus võib hakata kuidagi mõjutama Eesti-Venemaa kahepoolseid suhteid?

Jah, võib küll. Positiivses suunas juhul, kui Eesti positsioon ühes või teises küsimuses langeb milleski kokku Venemaa omaga. Negatiivses suunas, kui Eesti retoorika JNis on Venemaa meelest tülinoriv ja Venemaa-vastane.