71 protsenti eestimaalastest usaldab COVID-19 kriisis meditsiinieksperte ja teadlasi. 63 protsenti rahvastikust toetab liberaalset demokraatiat. GLOBSECi 2021. aasta raport Ida- ja Kesk-Euroopa riikide avalikust arvamusest, demokraatiast, vandenõuteooriatest ning usaldusest ametivõimude ja meedia vastu.
Seotud artiklid
Mälestuskilde Lennart Merest ja NATO laienemisest
Baltimaade vastu nii sageli julm olnud ajalugu avas 1990. aastatel ukse, mis võimaldas kolmel Balti riigil ühineda läänega. Ent ilma Lennart Mere moodi liidriteta võinuks see võimalus ikkagi kasutamata jääda.
Vaistlik koostööpooldaja: Lennart Meri ja rahvusvahelised organisatsioonid
Tundub, et Lennart Mere usk institutsioonidesse oli vaistlik. Ent kas vaist on tegelikult midagi muud kui kõigi meelte, info ja kogemuste intensiivne koosrakendamine?
Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu
Mis juhtub pärast seda, kui läbirääkimisruumi uksed on sulgunud? Eesti-Vene piirilepingute 13aastase saaga varal uurib Diplomaatia, kuidas on läbi rääkida venelastega.
Populismi surve Eesti välissuhtlusele
Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.
Baltimaade vabanemise Rootsi tunnistaja
Rootsis on ilmunud diplomaat Lars Fredéni mälestusteraamat, kus on juttu põhiliselt Läti ja Leedu, aga ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessist aastatel 1989 –1991. Autor oli nende sündmuste tunnistajaks kohapeal.
Kas julgeolekualasel tõlkekirjandusel on tulevikku?
"Milleks tõlkida eesti keelde raamatuid, millel on väga väike lugejaskond, kes loeb need niikuinii inglise keeles läbi?" küsivad skeptikud. Siiski, mõte on...
Kas Eesti vajab mõttekoda?
Eestlased ei ole suutnud otsustada, kas mõttekoda on institutsioon, mis peaks ilmtingimata olemas olema, või on see midagi sellist, ilma milleta on võimalik ära elada.
Kahjude ja kaotuste kokkuvõte
Vahekokkuvõttena rohkem kui kümneaastasest tööst jõudis 2005. aastal kaante vahele okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni, mis on asjatundjate seas rohkem tuntud kui ORURK, ülevaade Eesti riigi ja rahva poolt Teise maailmasõja ajal alanud ja Eesti iseseisvuse taastamisega lõppenud okupatsioonide ajal kantud kaotustest. Tehtud töö on suur ja tegijad väärivad kõigiti tunnustamist, seda enam, et alguses oli uurimistöö komisjoni egiidi all tegijatele rohkem auamet kui leivakõrvase teenimine.
Sõda või rahu?
See artikkel on kirjutatud neile, kes usuvad, et sõjad pole ainult üksikute kurjade juhtide leiutis, vaid näevad sõdade vallapäästmises laiemaid seaduspärasusi.
Välismissioonide edukus on meie eluline huvi
Jutt sellest, et Eesti kaitsevägi peaks mõnest kriisikoldest sisepoliitilistel ajenditel taanduma ning pakkuma sõjalise panustamise asemel abstraktset "midagi muud," meenutab Tõnissoni Oskar Lutsu "Suvest", kes ei taha Tootsile anda allkirja, aga raha laenata ka ei raatsi, sest "õieti nagu põlegi teist".
Okupatsioonist ja anneksioonist, õigusjärglusest ja järjepidevusest
Heade eesti juristide raamatuid on mõnus lugeda isegi inglise keeles. Lauri Mälksoo ja tema raamatu kohta kehtib see täiel määral. Tänu Justiitsministeeriumile, Kistler-Ritso Sihtasutusele ja Tartu Ülikooli Kirjastusele on raamat kättesaadav nüüd ka eesti ja vene keeles. Mis on hea, sest võõrkeelsuse kõrval takistas tema lähemat uurimist seni ka soliidse teaduskirjastuse üllitisele kohane hind (133 eurot).
Laulva revolutsiooni maailm
Lääne käitumine NSV Liidu lõpuperioodil oli paradoksaalne: “kurjuse impeerium”, mida iga hinna eest oli püütud ohjeldada, muutus stabiilsuse kehastuseks, mida iga hinna eest püüti säilitada.
Ilves: Kui saabusid loomeliitude pleenumi materjalid, siis ma sain aru, et tulen Eestisse
Intervjuus Diplomaatiale meenutab president Toomas Hendrik Ilves, kuidas 20 aastat tagasi haripunkti jõudnud laulev revolutsioon paistis piiri taha ning mismoodi maailm selle vastu võttis.
„Eelmise EW” saatkonnas
1996. aastal asus Maris Tippo tööle Eesti Vabariigi Peakonsulaadis New Yorgis - kohas, mis oli 50 okupatsiooniaasta jooksul olnud vana Eesti Vabariigi saatkonnaks Uues Maailmas, ning kus riiulitel seisid Konstantin Pätsi kirjad - seisid mitte muuseumieksponaatide, vaid töödokumentidena.
Kuidas rahvusvaheline õigus päästis Eesti – ja kuidas Eesti päästis rahvusvahelise õiguse
Alati, kui rahvusvaheline õigus osutas Eestile abi, tekitasid Eesti sammud ja teiste riikide toetus neile sammudele täiendava pretsedendi rahvusvahelise õiguse põhimõtete toetuseks, mis tähendas seda, et Eesti ei tugevdanud mitte ainult rahvusvahelise õiguse konkreetset põhimõtet, vaid ka selle teisi osasid, sealhulgas neid, mis ei mõjutanud otseselt Eestit.
Saksa suursaadiku silmad
Minu tutvus Henning von Wistinghauseniga sai alguse 2003. aastal Berliinis, mil ta oli naasnud suursaadiku kohalt Helsingis ning asunud oma vanaduspõlve veetma Lützowuferil, Eesti suursaatkonna vahetus läheduses. Tal oli sel ajal lõpusirgel mahuka mälestusteraamatu redigeerimine ja faktide ülekontrollimine ning selle teose alapealkirjaks sai „Esimese Saksa suursaadiku meenutused 1991–1995”. Nii ongi muide täpne öelda, sest enne Teist maailmasõda olid Eestil kui väikeriigil Saksamaaga diplomaatilised suhted ainult saadikute tasemel.