Dialoog Venemaaga. Venemaal tuleb oma Lääne-poliitikat muuta
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Kuus ekspertarvamust Venemaa ja Lääne suhetest ning ideed, kuidas dialoogis Venemaaga edasi liikuda. Lääs peaks taotlema pelgalt pragmaatilisi suhteid Venemaaga, selle asemel et katsetada järjekordse suhete parandamisega.
Seotud artiklid
Pilk idast
Venemaa diplomaatias väljenduvad rohkem sisepoliitilised kui välispoliitilised sihid.
Mõrvatellijad ja seaduspõhine lähenemine
Lääneeurooplastele on Eesti Vene-probleemi mõnigi kord raske seletada - sel lihtsal põhjusel, et Venemaa, mida kogeme meie ja Venemaa, mida kogevad nemad, on nii erinevad.
… ja Venemaa meelest ei lähe
Peame õppima Venemaaga elama mitte tema ambitsioone heaks kiites, vaid neid igapäevaselt ennetades ja vajadusel tõrjudes.
Venemaa Eesti-poliitika pankrott
14. märtsil valib Venemaa presidendiks tagasi Vladimir Putini. Võit saab olema ülekaalukas. Võimalik, et enam kui 80 protsenti valijatest näeb Kremlile väärikat peremeest üksnes Putinis.
Vene välispoliitika koordinatsioonimehhanismid
Venemaa välispoliitika mehhanism koosneb kolmest peamisest sõlmpunktist: president ja tema administratsioon, julgeolekunõukogu (SB) ning välisministeerium (MID). Vastavalt Vene põhiseadusele määrab Venemaa välispoliitika president, välisministeerium aga ainult teostab seda.
Mark Leonard: EL ei peakski olema suurvõim
Mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu tegevdirektor Mark Leonard ütleb, et Euroopa Liit on suhetes Venemaaga tugev eeskätt pikemaajalises perspektiivis, kuid lühema aja vältel suudab Moskva esitada ühendusele tõsiseid väljakutseid.
Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu
Mis juhtub pärast seda, kui läbirääkimisruumi uksed on sulgunud? Eesti-Vene piirilepingute 13aastase saaga varal uurib Diplomaatia, kuidas on läbi rääkida venelastega.
Populismi surve Eesti välissuhtlusele
Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
Vaira Vīķe-Freiberga: “Mina tundsin end Moskvas päris hästi, Putini kohta ma tõesti ei oska öelda.”
Läti presidendiga tegi intervjuu ETV ajakirjanik Astrid Kannel.
Venemaa välispoliitika sisetegurid: majandushuvid, identiteet, stabiilsus
Venemaa välispoliitika eripalgelisus eri situatsioonides ei tulene mitte hoolikalt läbi mõeldud kavalast plaanist, vaid on paljuski mitmete sisepoliitiliste tegurite vastastikuse mõju ja kattumise tagajärg.
Meloni valitsus püsib, kuid järgmiste valimiste võitja on lahtine
Giorgia Meloni valitsus on püsinud Itaalia tavapäraselt ebastabiilsel poliitilisel maastikul erakordselt kaua. Valitsuse senine bilanss on siiski ebaühtlane, sest välispoliitikas on säilitatud lääne- ja Ukraina-meelne kurss ning käivitatud Mattei plaan, kuid rände-, institutsionaalsete ja majandusreformide tulemused on jäänud vaid osaliselt saavutatuks. Järgmised valimised kujunevad tõenäoliselt tasavägiseks. Nende tulemuse võivad otsustada Roberto Vannacci koostöö paremleeriga, valimisseaduse reformimine ning opositsiooni suutlikkus oma sisemistest erimeelsustest hoolimata ühineda.
Euroopa Liidu loogika: lühike ülevaade Vene teaduspublikatsioonidest
Arvamused Euroopa Liidust Venemaal on vastakad. Lühike ülevaade Venemaa politoloogia teadusajakirjatest ja teadlaste intervjuud näitavad põlvkondlikku lõhet. Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat nähakse mitte ainult kui vastasseisu Venemaaga, vaid ka kui vahendit Euroopa integratsiooniks. Tulemusena Euroopa Liidu kui normatiivse jõu roll väheneb, samas kui selle roll pragmaatilise partnerina saab noore teadlaste põlvkonna seas uue tähtsuse.
Rahvusvahelisest lepingust lahkumine – kas õiguse viimane korisemine või hoopis märk elujõulisusest?
Rahvusvaheline õigus on kõige märkamatum siis, kui ta toimib. Riigid kohtuvad, vahetavad andmeid, täidavad lepingulisi kohustusi, kontrollivad kohustuste täitmist ja sõlmivad uusi lepinguid. Kriis jääb tõenäoliselt ära, sõda ei puhke ja relvi ei kasutata.
Kuidas Lõuna-Ameerika on taas muutumas võistlusväljaks
Teatud mööndustega saab öelda, et Lõuna-Ameerika on see osa maailmast, kus riikide piirid on olnud samasugused nende iseseisvumistest saati. Kui Euroopas on kahe sajandi jooksul muutunud jõuvahekorrad ning Ida-Aasias on toimunud nii mõõn kui ka tõus, siis Lõuna-Ameerika on alati tundunud võrdlemisi rahumeelne manner rahvusvahelistes suhetes.