Dialoog Venemaaga. Venemaal tuleb oma Lääne-poliitikat muuta
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021
Kuus ekspertarvamust Venemaa ja Lääne suhetest ning ideed, kuidas dialoogis Venemaaga edasi liikuda. Lääs peaks taotlema pelgalt pragmaatilisi suhteid Venemaaga, selle asemel et katsetada järjekordse suhete parandamisega.
Seotud artiklid
Eesti tasakaaluotsingud: kõva julgeolek ja õilsad põhimõtted
Eesti välispoliitikat on kujundanud geopoliitiline haavatavus, sest teispool väikeriigi piiri asub revanši ihkav endine impeerium. Okupatsiooni kogemuse tõttu hindab Eesti rahvusvahelist õigust, eriti just suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Samas tunnistatakse, et julgeoleku tagamiseks ei piisa ainuüksi rahvusvahelisest õigusest. Seepärast on Eesti välispoliitika alustaladeks olnud 1990. aastatest saadik transatlantiline koostöö ja lõimumine Euroopaga.
Trumpi elavnemine Ukraina suunal võib tingitud olla Kongressi vahevalimistest
Pärast jaanuaris võetud pausi said Trumpi eriesindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff sel nädalavahetusel järjest kokku nii Venemaa kui ka Ukraina presidendiga. Kümme päeva varem oli Moskvasse ootamatu külaskäigu teinud CIA direktor John Ratcliffe. Paljugi osutab sellele, et USA administratsiooni järjekordsed diplomaatilised pingutused Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks võivad olla vahetult seotud valimiste lähenemisega Ameerikas.
Millised on Leedu võimalused reageerida normidel põhineva rahvusvahelise korra murenemisele?
Väikse rinderiigina sõltub Leedu institutsioonidest, kus tal pole otsustavat häält, liitlasriikide muutlikest prioriteetidest ning rahvusvahelistest normidest, mida kehtestatakse ebaühtlaselt. Washington demonstreeris oma heitlikku meelt 2025. aasta alguses Trumpi-Zelenskõi vastasseisuga, millega kaasnes Ukrainale antava sõjalise abi ajutine peatamine. Leedu pole küll sõltuvusest pääsenud, ent seda tunnistades muudab ta oma välissidemeid mitmekesisemaks, institutsionaalsemaks ja kestvamaks.
Riigiduuma valimiste eelvaade: tulemused määratakse Kremlis
Ukraina vastu peetava sõja mõjud on 2026. aastal esimest korda jõudnud enamiku venemaalasteni. Olgu selleks kütusepuudus bensiinijaamades, mis on tingitud Ukraina droonirünnakutest ja Venemaa riigirahandusele väga kalliks maksma läinud, või Ukraina droonirünnakute põhjustatud suured kahjud Venemaa Amazoniks nimetatud Wildberriese ladudes, kus on hävinenud sadade miljonite dollarite väärtuses kaupu, või üha järelejätmatumalt levivad kuuldused peatsest mobilisatsioonist, mida võimud on küll korduvalt püüdnud ümber lükata. Ühtlasi süvenevad riigis majandusraskused, mis on juba venemaalaste elatustaset langetanud ning mille tulemusena on värske arenguna senise tööjõupuuduse asemel hakanud suurenema hoopis töötus.
Taani: superatlantistist Euroopa pistrikuks
Pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale 2022. aastal ja Donald Trumpi teistkordset presidendiks valimist 2024. aastal asendus Taani julgeolekukäsitluses usk Atlandi-üleste suhete igikestvusse Euroopa pistrikuks olemisega. Taani on küll jäänud liberaalse maailmakorra veendunud pooldajaks ja USA lähedaseks liitlaseks, aga riigile julgeoleku tagamisel ei unustata tugevat territoriaalkaitset ja tihedat koostööd partnerriikidega Euroopas.
Reformida, et alal hoida: Soome ja reeglitel põhinev rahvusvaheline kord
Sama moodi nagu teised väikesed lääne demokraatiad, on ka Soome saanud tohutult kasu Teise maailmasõja järel loodud reeglitepõhisest rahvusvahelisest korrast: nii ÜRO süsteemi ümbritsevast universaalsest raamistikust, mis kaitses suveräänset võrdsust, mittekallaletungimist ja territoriaalset terviklikkust, kui ka USA juhitud „paksemast“ liberaalsest korrast, mille institutsioonid on üles ehitatud vabakaubanduse, rahvusvahelise kriminaalvastutuse, inimõiguste ja liitlaste solidaarsuse põhimõtetele.
Välisteenistus – oleme Põhjamaa või Ida-Euroopa?
Väikeriigi jaoks on välispoliitika määrava tähtsusega, tagamaks nähtavust ja huvide kaitset üha heitlikumas geopoliitilises keskkonnas. Tegemist on pikaajalise investeeringuga riigi julgeolekusse, selle mõjukuse kasvu ning tuleviku kujundamisse. Diplomaatia väärtust ei saa mõõta üksnes sellele kuluva rahaga. See on üks olulisemaid tööriistu, mille abil saab Eesti oma huve kaitsta ja rahvusvahelisel areenil oma suurusest enam mõju avaldada. Välisteenistuse töö ei pruugi olla igapäevaselt nähtav ja veel vähem mõõdetav, kuid selle pingutusel sünnivad tugevamad liitlassuhted, avanevad turud Eesti ettevõtetele ning kujunevad rahvusvahelised arvamused riigist tervikuna.
Eesti ja Arktika – liigume teosammul
Venemaa sõjalise tegevuse kasv, uued mereteed, kriitilise merealuse taristu haavatavus ja suurriikide konkurents tõstab Arktika tähtsust Euroopa ja Eesti jaoks. Tallinn on polaarjoonele lähim pealinn, mis ei kuulu Arktika riikide hulka ja Eesti naabriks on suurim Arktika riik – Venemaa. Vaatamata sellele on põhjasuund jäänud siin unarusse. Nominaalselt püüeldakse küll vaatlejastaatuse poole Arktika Nõukogus, mis on piirkondlik organisatsioon, kus tehakse koostööd teemadel nagu kliima, põlisrahvad ja säästlik areng. Aga sellest enam ei piisa.
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Põhja- ja Baltimaad muutuva maailmakorra tuultes, AfD, Ukraina
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 35. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Kui vanad tõed enam ei kehti: Põhjala-Balti riikide välispoliitika kohanemise valud
Põhjala-Balti riikide julgeolek toetub tugevalt transatlantilisele liitlassuhtele ja reeglipõhisele maailmakorrale. Need kaks välispoliitika alustala on aga viimastel aastatel nõrgenenud ja ühtlasi teineteisest kaugemale nihkunud, sundides meie regiooni väikeriike ebamugavasse, kohati lausa võimatusse spagaati.
Islandi väike referendum mõjutab suuresti kogu Euroopa Liitu
Kuigi 29. augustil toimuv hääletus iseenesest ei puuduta Euroopa Liidu (EL) liikmesust, ulatuvad selle järelmid keset Atlandi ookeani asuvast saarest tublisti kaugemale. Positiivne tulemus annab hoogu juurde ELi laienemisele ja tugevdab liidu geopoliitilist usaldusväärsust kasvava ebakindluse ajal. Eitav vastus seevastu kahandab ELi mõju rahvusvahelisel areenil veel enam, tugevdab skepsist laienemise suhtes ja pakub täiendavaid argumente tugevama ELi ja Euroopa sügavama integratsiooni vastastele.
Meloni valitsus püsib, kuid järgmiste valimiste võitja on lahtine
Giorgia Meloni valitsus on püsinud Itaalia tavapäraselt ebastabiilsel poliitilisel maastikul erakordselt kaua. Valitsuse senine bilanss on siiski ebaühtlane, sest välispoliitikas on säilitatud lääne- ja Ukraina-meelne kurss ning käivitatud Mattei plaan, kuid rände-, institutsionaalsete ja majandusreformide tulemused on jäänud vaid osaliselt saavutatuks. Järgmised valimised kujunevad tõenäoliselt tasavägiseks. Nende tulemuse võivad otsustada Roberto Vannacci koostöö paremleeriga, valimisseaduse reformimine ning opositsiooni suutlikkus oma sisemistest erimeelsustest hoolimata ühineda.
Euroopa Liidu loogika: lühike ülevaade Vene teaduspublikatsioonidest
Arvamused Euroopa Liidust Venemaal on vastakad. Lühike ülevaade Venemaa politoloogia teadusajakirjatest ja teadlaste intervjuud näitavad põlvkondlikku lõhet. Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat nähakse mitte ainult kui vastasseisu Venemaaga, vaid ka kui vahendit Euroopa integratsiooniks. Tulemusena Euroopa Liidu kui normatiivse jõu roll väheneb, samas kui selle roll pragmaatilise partnerina saab noore teadlaste põlvkonna seas uue tähtsuse.
Rahvusvahelisest lepingust lahkumine – kas õiguse viimane korisemine või hoopis märk elujõulisusest?
Rahvusvaheline õigus on kõige märkamatum siis, kui ta toimib. Riigid kohtuvad, vahetavad andmeid, täidavad lepingulisi kohustusi, kontrollivad kohustuste täitmist ja sõlmivad uusi lepinguid. Kriis jääb tõenäoliselt ära, sõda ei puhke ja relvi ei kasutata.
Kuidas Lõuna-Ameerika on taas muutumas võistlusväljaks
Teatud mööndustega saab öelda, et Lõuna-Ameerika on see osa maailmast, kus riikide piirid on olnud samasugused nende iseseisvumistest saati. Kui Euroopas on kahe sajandi jooksul muutunud jõuvahekorrad ning Ida-Aasias on toimunud nii mõõn kui ka tõus, siis Lõuna-Ameerika on alati tundunud võrdlemisi rahumeelne manner rahvusvahelistes suhetes.
Kas Venemaa jätab tuumasignaliseerimises liiga palju juhuse hoolde?
Alates sõja algusest Ukrainas on Vene ametiisikud pidevalt – kas otsesõnu või vihjamisi – tuumarelvaga ähvardanud, kusjuures peaaegu alati raskesti mõistetavalt. Konflikti alguses tundusid need signaalid Euroopa ja USA poliitilisi reaktsioone pärssivat. Eskalatsioonihirm olevat mõjutanud arutelusid õhutõrjesüsteemide, pikamaarelvade ja muude vahendite üle, millega lääs toetust andis.