Venemaa, mille oleme leiutanud
Venemaa on ammendamatu inspiratsiooniallikas kõikvõimalikele autoritele, kes püüavad seda mõtestada ja üllitavad igal aastal sadu uusi raamatuid pea kõigis maailma keeltes.
Raamat Ungari peaministrist ja kaasaegsest Ungarist
Paul Lendvai raamat „Orbán: Europe’s New Strongman” on pigem analüüs, kuidas Euroopa Liidu liikmesmaa Ungari on Viktor Orbáni juhtimisel muutunud demokraatiast autokraatiaks, mitte niivõrd peategelase üksikasjalik elulugu.
Venemaa vargamaailma ajalugu
Mark Galeotti nimi Venemaa tundjana ja analüütikuna peaks olema üldtuntud. Praegu on Galeotti Prahas asuva rahvusvaheliste suhete instituudi uurija, varem on ta olnud seotud nimekate Briti ja USA ülikoolidega ning olnud külalisprofessor ka MGIMOs. Kuid ilmselt vähesed teavad, et viimased kakskümmend viis aastat on Galeotti tegelenud Vene organiseeritud kuritegevuse uurimisega ja see töö on nüüd vormistatud 326-leheküljeliseks raamatuks.
Gatesi memuaarid: ajaloo varaauk
Kui Robert M. Gates oleks Trumpi administratsiooni liige, peetaks teda kahtlemata „täiskasvanuks”
Tasakaal vaekausil. Arutlusi Soome turvalisuspoliitika suunast
Tasakaal vaekausil. Arutlusi Soome turvalisuspoliitika suunast
Vene kaasmaalaspoliitika mõttekohad
Kuigi tulised 1990. aastad on ammu möödas, paistab Eestis elava vene(keelse) vähemuse teema muutuvat aina päevakajalisemaks.
Rändekriisi ehmatav mõju Euroopa Liidule
Nimeka bulgaarlasest mõttekodalase Ivan Krastevi värske raamatu „After Europe“ pealkiri on ehmatav (või ähvardav).
Kodaniku käsiraamat 21. sajandiks
„Ajalugu ei kordu, kuid ta instrueerib,“ nendib ajaloolane, mitmete eesti keeleski ilmunud ajalooraamatute autor Timothy Snyder oma uusimas teoses „On Tyranny. ...“.
Soome saatuse nelinurk
Soome iseseisvuse sajandal aastal on maailma kulgu ühtäkki palju raskem ennustada kui varem. Ebakindluse faktoreid on korraga kerkinud sedavõrd rohkesti, et võimalik tulevik laseb end aimata üksnes ähmaselt. Leidmaks vastust küsimusele, mis Soomet selles tihedas maailmapoliitika udus ees oodata võib, tegi kirjastus Otava 2016. aasta novembris, kohe pärast USA presidendivalimiste võitja selgumist, kolmele Soome diplomaadile ettepaneku kirjutada sel teemal raamat. Kõigest nelja kuuga valmiski teos „Trump, Merkel, Putin ja Suomi“, autoriteks veteransuursaadikud Jaakko Iloniemi ja René Nyberg ning noorema põlve diplomaat Petri Hakkarainen.
Kõik stsenaariumid on halvad, kui küsimuse all on võimalik sõda
Mind valdas murelik nõutus, kui olin peaaegu jutti läbi lugenud kaks alles 2016. aastal valminud ja hiljuti eesti keeles ilmunud raamatut – alguses „Sõja Venemaaga“ Sir Richard Shirreffilt ja seejärel Leo Kunnase diptühhoni „Sõda 2023 – Taavet“ ja „Sõda 2023 –Koljat“.
Naispolitseiniku karm sõnum
Selle raamatuarvustuse kirjutamise hetkel olen Tbilisis ja just eile lugesin BBCst uudist islamiäärmusluse impordist Rootsi. Miks ma seda mainin? BBC loos mainiti, et üks migrantide getolaadsete rajoonide tekke ning islamiäärmusluse leviku põhjusi on politsei krooniline alarahastus ja alamehitatus. See on ka üks raamatu läbivaid argumente. Väga paljud reformid politsei töö efektiivsemaks muutmisel, mida Tania Kambouri oma teoses ette paneb, tehti Gruusias ära president Mihheil Saakašvili ajal – näiteks kehakaamerate kandmine ja kaasaegse tööõhkkonna loomine. Ning kindlasti tuleks ka Eesti Vabariigi politseinikel selles raamatus väga palju tuttavat ette.
Uus oht Läänemerel?
Vaatamata Eesti ja Soome väga headele suhetele tulevad aeg-ajalt sisse mõrad. Jutt ei käi loomulikult kultuurist, kaubandusest või igapäevakontaktidest. Jutt käib poliitikast.
Sõjaväelised kirjutised samas reas ülejäänud Eesti mõttelooga
Nikolai Reegi (1890–1942) sõjateadusliku loomingu avaldamine Eesti mõtteloo sarjas on tänuväärt töö, sest esmakordselt asetatakse teiste eesti mõtlejate ritta sõjaväelane sõjateemaliste kirjutistega. Nii aitab see raamat loodetavasti laiemalt teadvustada, et sõjaväelase amet ei ole vaid püssist laskmine ja kraavi kaevamine, mida tuleb ka muidugi teha, vaid olenevalt auastmest ja konkreetsetest ülesannetest ka tõsine teadus.
Kübersõda perspektiivis: Venemaa agressioon Ukraina vastu
NATO küberkaitse koostöökeskuse „Kübersõda perspektiivis: Venemaa agressioon Ukraina vastu” on esimene raamat, mis annab laialdase käsitluse küberruumis toimunust Venemaa agressiooni ajal Ukraina vastu aastatel 2013–2015.
Süüria rahutu une stsenaariumid
„Ma poleks kunagi suutnud ette kujutada, et kümme aastat pärast Saddam Husseini kukutamist on Bagdadis võimalik lasta keegi ära tappa 100 dollari eest,” tunnistas üks iraaklane ajalehe The Independent korrespondendile. Kaos ja pidev võimetus midagi teha selle kaose vastu on tema raamatu „The Rise of Islamic State” („Islamiriigi tõus”) keskseks teljeks.
Kas lõputu kasinus on ikka nii hea idee?
Juba pikemat aega – vähemalt 2009. aastast – on Euroopas tavatsetud rääkida avaliku sektori võlakriisist (sovereign debt crisis). Turgude usalduse taastamiseks nähakse (ainu)võimaliku lahendusena valitsuste kulutuste radikaalset piiramist ehk kasinuspoliitikat (austerity). Selline meetod (või „ravim“) on vesi nende ideoloogilistele ringkondade veskitele nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas, kes on juba alates 1970. aastatest on rääkinud valitsuse kulutuste piiramise vältimatusest ning heaoluriigi tagasitõrjumisest, mida demokraatia tingimustes on olnud siiani raske teha.
Raske lugemine raskete emotsioonidega
„Veremaadest“ ja „Punasest printsist“ eesti lugejale tuttav Yale’i ülikooli ajalooprofessor Timothy Snyder on seekord pööranud oma uues raamatus „Black Earth. The Holocaust As History And Warning“ tähelepanu teemale, mis siiani kütab kirgi Eestis ja mujalgi ning mida on mõnikord üritatud ka „ajalooväliseks“ sündmuseks muuta – see on holokaust.
Soome alistamisest šveitslaste pilgu läbi
Eestis käibiva romantilise käsitluse kohaselt hakkas Soome 1939. aastal idanaabrile vastu ega lasknud ennast alistada. Ja sellega oli tema saatus otsustatud.