Balti tähe sära jõuab Lääne silmi: Läti retsept, kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi
David J. Galbreath väidab, et Läti edu retsept on võimekad poliitilised liidrid.
Kremli kahendsüsteemi kammitsad
Nüüdse Venemaa juhtkonna ja Lääne maailmanägemise põhialused ning neist tulenevad olemuslikud huvid on praeguseks sedavõrd erinevad, et Lääne Vene-käsitlus tuleb paratamatult ümber sõnastada.
Kollektiivse kaitse tulevik globaliseeruvas NATOs
NATO üleminek vanalt julgeolekukäsitluselt uuele ei ole olnud kuigi sujuv ning alliansi kujunemisprotsess on veel üsnagi poolel teel.
Kolmas Euroopa ja Eesti
Jüri Adams küsib, kuhu pürib kolmas Euroopa, maad ja riigid, mis jäävad Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Moldova läänepiirist ida poole, ning kuidas saab Eesti neid aidata.
Euroopa Liit ja idanaabrid
Euroopa Liidu uued liikmesriigid peaksid rohkem pingutama selle nimel, et töötada välja kogu Euroopale vastuvõetav idanaabruse strateegia, ning hankima kannatlikult sellele toetust vanade liikmesriikide hulgas.
Jaapani-Vene piirivaidlus ja riikide juriidiline välispoliitika
Riikide arusaamist rahvusvahelisest õigusest kujundavad suurel määral nii nende huvid kui ka ajalugu.
Üksmeelsed täiskasvanud
Ühendriikidel ja Jaapanil on kõigiti alust oma liitu tugevdada.
Morist Abeni: Jaapani peaministrite okkaline teekond
Kord olevat Jaapani kunagine peaminister Yoshiro Mori saanud kokku Bill Clintoniga ning teinud viimast tervitades väikese keeleapsu: “How are you?” asemel “Who are you?”. Clinton, arvates, et tema Jaapani kolleeg naljatleb, otsustas samal toonil vastata ning sõnas: “I’m Hillary’s husband, and you?” – “Me too,” vastanud Mori.
Peaminister silmitsi tuumarelvaga
Sõjajärgsetel aastakümnetel on Jaapani kaitsepoliitika olnud üks tulisemaid ja valulikumaid teemasid, mis on lahutanud parteid vasak- ja parempoolseteks, tekitanud massilisi rahvarahutusi 1960. aastatel ja millest on saanud diplomaatiline kaart Aasia riikides.
Tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria ja rahvusvaheline õigus Eestis
Ajalugu näitab, et tsivilisatsioonide konfliktil on rahvusvahelisele õigusele katastroofilised tagajärjed.
Sisenemis- ja väljumisstrateegiad
Mille põhjal peaks Eesti otsustama, millisel sõjalisel välismissioonil osaleda? Millised peaksid olema asjaolud, mis sunnivad missiooni lõpetama ja koju tulema?
Väikeriigi välispoliitikast
Siim Kallas on praegu Euroopa Komisjoni asepresident. Eestis on ta töötanud pea-, välis- ja kaitseministrina, samuti olnud Eesti Panga president.
Ebakindlusest ja maailmakorrast
Maailmas on taas kujunemas uus maailmakord. Eesti ülesanne on võidelda selle nimel, et jääksime võitjate, mitte kaotajate poolele.
Globaliseerumise lõpp – kollaps või galaktikavallutus?
Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel.
Kolmanda üleilmastumislaine lävepakul
Euroopa on praegu vabam, rikkam ja õitsvam kui kunagi varem, kuid meie maailmajao strateegilisele horisondile kogunevad üha süngemad pilved.
India jalad
Tänapäeva maailmas on India õpetlik tohutu ususallivuse laboratooriumina.
Rahu teenistuses: kaitseküsimused Euroopa Liidus
Pole mõeldav, et üks Euroopa Liidu liikmesriik astub teisega sõtta. Kummalisel kombel on aga üha mõeldavam, et nad astuvad sõtta üheskoos.
Euroopa õigus 50 aastaga Roomast Tartusse
Isegi kui Rooma lepingute eksistents peaks senisel kujul lõppema, ei kao nendega kehtestatud aluskord Euroopast kusagile.