Jäta menüü vahele
Rubriik

Analüüs

Filtrid:

Mida teha Iraaniga?

Iraan ei ole maailmas esimene tuumariik ega isegi esimene islamiriik, kellel on pomm, ent ometi kaasnevad Iraani võimaliku tuumariigiks saamisega riskid, mis kõigutavad nii regionaalset kui globaalset julgeolekut.

Nr 29 • Veebruar 2006

Iraani gambiit

See, mille tunnistajaks me Iraanis oleme, on vasturevolutsioon, mis on etapiviisiliselt toimunud juba mitu aastat. Lihtsalt läänemaailma avalikkuse teadvusse jõudis see alles tänavu suvel seoses presidendivalimistega.

Nr 29 • Veebruar 2006

Kultuurirevolutsioon. Hulluse loogika

Kultuurirevolutsiooni peamiseks tõukejõuks oli Hiina kompartei ladvikus kääriv võimuvõitlus, eelkõige aga Mao fanaatiline tahe hoida oma käes ka reaalne, mitte üksnes sümboolne võim.

Nr 34 • Juuni 2006

Valida on Eesti ja Kreeka tee vahel

Sofia ajakirjanik Ilin Stanev selgitab, miks Bulgaaria kipub teel Euroopa Liitu viimse hetkeni maha jääma.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Serbia seisab teelahkmel, reedetuse tunne hinges

Viimased viisteist aastat on Serbia ainult kaotanud: inimesi, jõukust, mõjuvõimu ja eneseaustust. Kas nüüd, kui tundub, et kaotada pole enam midagi, võib hakata ülesmäge minema?

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Pärast valimisi: parem- ja vasakpoolsed Ungaris

Lähiminevikule silmavaatamise asemel otsustas Ungari 1989. aastal selle unustada. See kujundab tänini riigi poliitikat, hoiab sotsialiste võimul ja on kergitanud silmapiirile majanduskriisi ohu.

Nr 35/36 • Juuli/august 2006

Kas Putin on muna või kana?

Kuivõrd on vorminud Putin praeguse Venemaa olukorra, kuivõrd on tekitanud olukord Putini? Erik Terk otsib vastust, abiks vanad tulevikustsenaariumid.

Nr 38 • Oktoober 2006

Vene idee

Kust sai alguse vene idee? Kes ja mis suunas on seda edasi mõelnud?

Nr 38 • Oktoober 2006

Suessi kriisi kurb juubel

Suessi kriisi tagajärjed on võrreldavad Esimese ja Teise maailmasõja tulemusel kujunenud muutustega maailmapoliitika jõudude vahekorras, riikide ümbergrupeerumises ja suurriikide ümberrivistumises.

Nr 37 • September 2006

Džihaadi vari

Venemaa võimud väidavad, et sõdivad Kaukaasias “globaalse terrorismiga,” nende kriitikud nendivad, et tegemist on rahvuste enesemääramisõiguse jõhkra jalge alla tallamisega. Milline on tegelikkus?

Nr 37 • September 2006

Terrorismi kasvulava

Islamiusulised endised nõukogude vabariigid on NSV Liidust päritud usulise ignorantsuse ning repressiivsete valitsuste tõttu tänuväärne pinnas uue džihaadi tärkamiseks.

Nr 37 • September 2006

Reis Pakistani

Kuigi Pakistani valitsus toetab võitlust Talibani ja Al Qaedaga, siis Pakistani hõimualad Afganistani piiri ääres on valitsuse kontrolli alt väljas ja just sealt leiavad paljud lindpriid terroristid pelgupaiga. Jere Van Dyk käis hõimualadel reisimas möödunud kevadel.

Nr 37 • September 2006

Afganistan ja püha terror

Afganistanil on rahvusvahelise terrori ajaloos ebaproportsionaalselt suur roll. Suurvõimud kasutasid teda oma huvides, märkamata, kuidas nende tööriistast kujunes iseseisev mängija.

Nr 37 • September 2006

Terrorismi eesmärgid

Üldiselt peetakse džihhadiste usufundamentalistideks, kelle soov on hävitada lääne elulaad. Siiski on globaalsel terrorismil ka palju maisemaid eesmärke, kuid nende saavutamine on sama ebatõenäoline kui lääne tsivilisatsiooni hävitamine.

Nr 37 • September 2006

Abitus ja habitus

Me ei tohi terrorismi puhul mõelda ainult otsesest ohust, füüsilisest kannatusest. 2001. aasta 11. septembril alanud Lääne-vastase terrorilaine oht seisneb hoopis muus.

Nr 37 • September 2006

Euroopa piir ja idamaad

On oht, et kastistame kultuurid demokraatia võimalikkuse seisukohalt sarnaselt India kastisüsteemiga ja sellest kastistamisest saabki fataalne pöördumatus.

Nr 33 • Mai 2006

Lühike viiv pikas sõjas

2005. aasta sügistalve teenis kolonelleitnant Leo Kunnas staabiohvitserina Iraagis. Diplomaatia avaldab katkendid tema seal kirjutatud päevaraamatust, mis jõuab sügisel Tänapäeva kirjastusel ka Eesti raamatulettidele.

Nr 33 • Mai 2006

Balti tähe sära jõuab Lääne silmi: Läti retsept, kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi

David J. Galbreath väidab, et Läti edu retsept on võimekad poliitilised liidrid.

Nr 39 • November 2006