Kes tahab sõda, valmistugu rahuks?
Öeldes otsesõnu välja, et meie, lääneriigid, kardame nii külma kui kuuma sõda Kremlist enam, paljastame oma "punased jooned" ja peame ka mittesõjalisi lahendusi otsides seisma diplomaatilisel frondil sisuliselt alasti.
Lennart Meri Eesti välispoliitikas
Läbi raskuste ja raadiosegajate omandet välispoliitilise haridusega osutus just Meri selleks ootamatuks kujuks, kes lõi lääneriikide soovkujutelma Balti riikide püüdlusist täiesti segi.
Eestlastevaheline diplomaatia: Lennart Mere ainulaadne panus 1991. aastal
Lennart Meri sai aru nii sellest, kui keeruline on rajada silda Arnold Rüütli ja Ernst Jaaksoni vahele, kui ka sellest, kui oluline on see sild siiski rajada.
Venemaa imperialistlik identiteet ja Lääne võimalused
1940. aastate lõpul sõnastas noor USA diplomaat George Kennan uue Vene-poliitika, mis lõpetas senise vaid ühistele huvidele, mitte väärtustele toetunud liitlassuhte ning vallandas külma sõja. Kas nüüd oleme tagasi samas olukorras?
Totus tuus – täielikult sinu
Poola kardinal Karol Wojtyla tegi maailma väikseimast riigist taas ülemaailmse kaaluga mõjufaktori - keskendades paradoksaalselt omaenese mõtted ilmalikest asjadest hoopis kaugemale.
Moskva ja Rooma: kas suur pakane hakkab lõppema?
Vladimir Putin oli üks väheseid kaalukaid riigijuhte, kes puudus Johannes Paulus II matustelt. Samuti jäi Moskva kuni lõpuni kohaks, mille pinda poolakast paavstil ei õnnestunud puudutada; lepitusreis õigeuskliku sõsarkiriku juurde jäi täitumata unistuseks. Miks?
Johannes ja Paulus
"Mitu diviisi on Rooma paavstil?" kõlas Stalini kuulus küsimus. Tõnu Õnnepalu uurib, kuidas juhtus, et paavsti "nähtamatud diviisid" Stalini musttuhandetest lõpuks täie enesestmõistetavusega jagu said.
Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu
Mis juhtub pärast seda, kui läbirääkimisruumi uksed on sulgunud? Eesti-Vene piirilepingute 13aastase saaga varal uurib Diplomaatia, kuidas on läbi rääkida venelastega.
Populismi surve Eesti välissuhtlusele
Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.
Maa, mis ajab üle ääre
Hiina on maailmas kiiresti tõusev mõjukeskus, millest eestlased paraku teavad ja mõtlevad vähe. Mihkel Mutt jagab harrastusvaatleja tähelepanekuid.
Globaliseerumise mõjudest Hiinale
18. sajandi lõpul saatis Hiina keiser kaubandussuhteid pakkunud Briti kuninga saadiku tagasi sõnadega: "Meil ei ole mingit vajadust teie maa toodete järele." Nüüd on Hiina iseküllasus lõppenud.
Draakon teritab küüniseid
Suurim viimastel kuudel Euroopa ja USA suhteid tumestanud probleem on Hiina relvaembargo lõpetamise küsimus. Kaarel Kaas uurib, mis on selle taga.
"Külm sõda" Ida-Aasias
Kui Eestis paistab, et külm sõda on läbi, siis tegelikult on Ida-Aasias algamas uus, kusjuures NSV Liidu rolli on üle võtnud kommunistlik Hiina. Toimuvat kirjeldab teist aastat Taiwanil resideeriv Märt Läänemets.
Ummikteed
Euroopa praegused kriisid toovad kaasa ohu, et EL võibki vormuda Margaret Thatcheri ideaalide kohaselt – pelgalt vabakaubandustsooniks.
Atlantismi saamislugu Kesk- ja Ida-Euroopas
Kas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid jäävad ka tulevikus Ameerika liitlasteks või sätivad nad end millalgi Prantsusmaa kiiluvette, unustades, et parimad kogemused on neil just USAga?
Après nous, le déluge
Pärast kahe referendumi ja eelarvekõneluste läbikukkumist on Euroopa sügavas kriisis. Eesti ja teiste uute liikmete huvides on ta sealt välja tuua.
CSCE/OSCE ja meie
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni 30. sünnipäeva künnisel heidab Riina Kionka tagasipilgu selle organisatsiooni rollile Balti riikide lähiajaloos. Irooniat ajaloos jätkub: mõnigi mehhanism, mis sai loodud meie toetuseks, pöördus hiljem meie vastu.
Gruusia Euroopa-orientatsioon
Kas Gruusia praegused probleemid sarnanevad mingilgi määral Eesti lähimineviku muredega? Jüri Luik kinnitab, et vägagi palju: nii palju, et kui ise poleks näinud, siis ei usukski.