Draakon teritab küüniseid
Suurim viimastel kuudel Euroopa ja USA suhteid tumestanud probleem on Hiina relvaembargo lõpetamise küsimus. Kaarel Kaas uurib, mis on selle taga.
Globaliseerumise mõjudest Hiinale
18. sajandi lõpul saatis Hiina keiser kaubandussuhteid pakkunud Briti kuninga saadiku tagasi sõnadega: "Meil ei ole mingit vajadust teie maa toodete järele." Nüüd on Hiina iseküllasus lõppenud.
Maa, mis ajab üle ääre
Hiina on maailmas kiiresti tõusev mõjukeskus, millest eestlased paraku teavad ja mõtlevad vähe. Mihkel Mutt jagab harrastusvaatleja tähelepanekuid.
Populismi surve Eesti välissuhtlusele
Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.
Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu
Mis juhtub pärast seda, kui läbirääkimisruumi uksed on sulgunud? Eesti-Vene piirilepingute 13aastase saaga varal uurib Diplomaatia, kuidas on läbi rääkida venelastega.
CSCE/OSCE ja meie
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni 30. sünnipäeva künnisel heidab Riina Kionka tagasipilgu selle organisatsiooni rollile Balti riikide lähiajaloos. Irooniat ajaloos jätkub: mõnigi mehhanism, mis sai loodud meie toetuseks, pöördus hiljem meie vastu.
Atlantismi saamislugu Kesk- ja Ida-Euroopas
Kas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid jäävad ka tulevikus Ameerika liitlasteks või sätivad nad end millalgi Prantsusmaa kiiluvette, unustades, et parimad kogemused on neil just USAga?
Ummikteed
Euroopa praegused kriisid toovad kaasa ohu, et EL võibki vormuda Margaret Thatcheri ideaalide kohaselt – pelgalt vabakaubandustsooniks.
Après nous, le déluge
Pärast kahe referendumi ja eelarvekõneluste läbikukkumist on Euroopa sügavas kriisis. Eesti ja teiste uute liikmete huvides on ta sealt välja tuua.
Värvilised revolutsioonid ja Aserbaidžaan
Oranži revolutsiooni tonti peljates lähenevad Aserbaidžaani võimud 6. novembril toimuvatele parlamendivalimistele. Andres Herkeli hinnangul oleks aga oluline, et revolutsioonile eelneks evolutsioon see lisaks lootust, et uuest võimust ei saa vaid vana peegel.
Gruusia Euroopa-orientatsioon
Kas Gruusia praegused probleemid sarnanevad mingilgi määral Eesti lähimineviku muredega? Jüri Luik kinnitab, et vägagi palju: nii palju, et kui ise poleks näinud, siis ei usukski.
Poolteist aastat pärast Gruusia (okas)Rooside revolutsiooni
Majandus kasvab, aga inimesed ootavad enamat; korruptsioon väheneb, ent klannipõhine süsteem toimib endiselt. Kaupo Känd kirjeldab Gruusiat poolteist aastat pärast revolutsiooni.
Sõda või rahu?
See artikkel on kirjutatud neile, kes usuvad, et sõjad pole ainult üksikute kurjade juhtide leiutis, vaid näevad sõdade vallapäästmises laiemaid seaduspärasusi.
Välismissioonide edukus on meie eluline huvi
Jutt sellest, et Eesti kaitsevägi peaks mõnest kriisikoldest sisepoliitilistel ajenditel taanduma ning pakkuma sõjalise panustamise asemel abstraktset "midagi muud," meenutab Tõnissoni Oskar Lutsu "Suvest", kes ei taha Tootsile anda allkirja, aga raha laenata ka ei raatsi, sest "õieti nagu põlegi teist".
Kõva ja pehme jõu allakäik
Kui kaks aastat tagasi vastandati USA kõva jõudu Euroopa pehme jõuga ning ülesandeks peeti USA jõu teatud pehmendamist ja Euroopa jõu teatud kõvendamist, siis praeguseks on selge, et mõlemad on liikunud samas - jõu nõrgenemise suunas.
Semantika ja välispoliitika
Usalduse puudumise tõttu näevad Euroopa ja USA vastastikku varjatud motiive ja peidetud "päevakordi" - seetõttu ei mõisteta ka teineteise retoorikat.
Vietnami vaimude taassünd
Vietnami sõja kogemuse vari mõjutab üha enam seda, kuidas ameeriklased hindavad praegust Iraagi sõja. Mismoodi mõjub see kõik aga suurriigi julgeolekukäitumisele tulevikus?
Idarindel muutusteta?
Eesti-Vene suhetes võib leida kaks selle aastaga kristalliseerunud tendentsi. Kumbki pole meile soodne, mõlemad tõotavad aga kujuneda pikaajaliseks.