Jäta menüü vahele
Nr 211 • Detsember 2022

Prantsusmaa kui Euroopa eest kõneleja Indo-Vaikse ookeani piirkonnas 

Kasvava strateegilise tähtsusega Indo-Vaikse ookeani regiooni stabiilsuseks on võtmetähtsusega Prantsusmaa eestvedaja roll Euroopa Liidus ning viimase ühine pingutus koos Ameerika Ühendriikide ja teiste piirkonna partneritega.  

Mari Luist
Mari Luist

poliitikadiplomaat Eesti suursaatkonnas Pariisis

Prantsusmaa president Emmanuel Macron 2021. aasta juulis visiidil Prantsuse Polüneesias Moorea saarel. AFP/Scanpix 

Indo-Vaikse ookeani regioon asub Eestile kultuuriliselt ja geograafiliselt kaugel. Samas on see piirkond ülimalt strateegiline ja kiiresti kasvav – ennustuste kohaselt elab 2030. aastaks just selles maailma osas 60 protsenti maailma rahvastikust ja sealt tuleb 60 protsenti maailma majanduslikust toodangust. Piirkonnas käib tihe diplomaatiline, tehnoloogiline, poliitiline ja sõjaline konkurents Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi vahel, mille geopoliitilised ja majandushoovad mõjutavad ka meid.  

Piirkond on täis kontraste – seal asuvad maailma suurima rahvaarvuga riigid India, Hiina, aga ka maailma väikseimad saarerahvad. Indo-Vaikse ookeani kontseptsioon on kasutusele võetud eelkõige viimastel aastatel. See peegeldab nii regiooni tähtsuse kasvu kui soovi käsitleda piirkonda ühtse tervikliku geopoliitilise ruumina.    

Prantsusmaa kohalolek regioonis erineb teistest ELi riikidest, kuna seal asub seitse Prantsusmaa ülemereterritooriumi 13st: Réunion, Mayotte, Uus-Kaledoonia, Prantsuse Polüneesia, Wallis ja Futuna, Clipperton ja Prantsuse Lõunaalad, kus elab kokku 1,6 miljonit Prantsuse kodanikku. Nende territooriumide kaudu on Prantsusmaal ka maailma suuruselt teine majandusvöönd 10,2 miljoni ruutkilomeetriga, millest üle 90 protsendi asub just Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.  

Euroopa eestvedaja regioonis 

Prantsusmaa oli esimene riik ELis, kes võttis 2019. aastal vastu regiooni spetsiifilise kaitsestrateegia ning 2021. aastal ka tervikliku regioonile pühendatud dokumendi. Selle ligi 80-leheküljelise dokumendi keskmes on neli valdkonda: kaitse ja julgeolek, majandus ja ühenduvus, multilateralism ja õigusriik ning kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus ja ookeanide kaitse ja kestlik majandamine.

Need samad raskuspunktid on – tõsi, küll erineva kaaluga – üle võetud ELi Indo-Vaikse ookeani strateegias. EL samas vältis veel hiljuti piirkonna kohta Indo-Vaikse ookeani (Indo-Pacific) termini kasutamist, muu hulgas põhjusel, et sooviti vältida Ameerika Ühendriikide regionaalset lähenemist ja otsest vastandumist Hiinale. Näiteks ELi 2016. aasta globaalstrateegia mainis Indo-Vaikse ookeani piirkonda vaid korra.  

Prantsusmaa pikaajalisem eesmärk on tõsta Euroopa ühist poliitilist-sõjalist võimekust regioonis.

Prantsusmaa pikaajalisem eesmärk on tõsta Euroopa ühist poliitilist-sõjalist võimekust regioonis. Arvestades sõda Euroopas, on see vähemalt lähiajal keeruline. Regiooni tähtsus ELi ühises välispoliitikas on viimastel aastatel kasvanud. Märgata on ka liikmesriikide aktiivsemat tegevust, kuid ELi initsiatiive võiks olla veel rohkem. ELi strateegia edukus sõltub muu hulgas Prantsusmaa võimest oma regionaalset strateegiat edasi viia ja selle külge haakida kogu Euroopa. Sellise eestvedamise musternäide oli Prantsusmaa ELi Nõukogu eesistumise ajal veebruaris 2022 toimunud esimene ELi ja Indo-Vaikse ookeani ministrite koostööfoorum.  

Soov olla tasakaalustav jõud 

Prantsusmaa Indo-Vaikse ookeani välispoliitika üritab pakkuda alternatiivina nn kolmandat teed, mis ei vastandu otseselt Hiinale ja mille eesmärk on säilitada tegutsemisvabadus piirkonnas ja vältida (sõjaliste) pingete kasvu regioonis.  

Prantsusmaa peamine fookus regioonis on kaitsepoliitikal. Prantsusmaal on kohapeal püsivalt umbes 7000 sõdurit, neile lisanduvad lühiajalistel missioonidel veel 700 mereväelast. Kolm üksust asuvad Prantsusmaa territooriumil India ookeani lõunaosas, Uus-Kaledoonias ja Prantsuse Polüneesias, lisaks on Prantsusmaal sõjaväebaasid Araabia Ühendemiraatides ja Djiboutis. Samuti viib Prantsusmaa sinna sageli lisavõimekust.

Prantsusmaa oli esimene riik ELis, kes võttis 2019. aastal vastu regiooni spetsiifilise kaitsestrateegia ning 2021. aastal ka tervikliku regioonile pühendatud dokumendi.

Sellest hoolimata on analüütikute hinnangul Prantsusmaa sõjaline võimekus regioonis konflikti korral tõsiseltvõetav vaid juhul, kui suudetakse tegutseda ühiselt Ameerika Ühendriikide ja teiste regionaalsete partneritega. Seda arvesse võttes on Prantsusmaa juba aastaid osalenud QUADi (Ameerika Ühendriigid, India, Jaapan ja Austraalia) mereväe ühisõppustel, mis näitab nende riikide ühist muret regionaalse tasakaalu säilitamise ja navigatsiooniõiguse pärast.  

Hiljuti avaldatud Prantsusmaa strateegilise kaitsepoliitika planeerimisdokumendi (Revue National Stratégique) järgi on üks eesmärk sõjatööstuse võimekuse kasvatamine. Sellega seostub küsimus, kas Prantsusmaa seni peamiselt kallile ja kõrgtehnoloogilisele varustusele keskendunud tööstus suudab end ümber orienteerida ja toota ka massidele. Prantsusmaa kaitseminister Sébastian Lecornu on lubanud Indo-Vaikse ookeani piirkonda saata kuus uut ookeani patrull-laeva ja viis mereseire lennukit. Järgmisel aastal avaldatav Prantsusmaa sõjalise planeerimise programm aastani 2030 (Loi sur la Programmation Militaire) näitab, kas ja mil määral Prantsusmaa tugevdab ja uuendab sealset kaitsetehnika arsenali.

Tseremoonia Prantsuse siseministri Gérald Darmanini ja ülemereterri-tooriumide ministri Jean-François Carenco auks tänavu novembris Uus-Kaledoonia pealinnas Nouméas. AFP/Scanpix 

Partnerlustes on jõud 

Regiooni eripärana on välja toodud riikidevaheliste ja temaatiliste koostöögruppide rohkust. Prantsusmaa tähtsamad liitlased regioonis on India, Jaapan ja Indoneesia. Palju on investeeritud ka suhete parandamisse Austraalia ja Ameerika Ühendriikidega, et seljatada eelmise aasta AUKUSe intsidenti (Ameerika Ühendriigid teatasid, et nad jagavad tuumaallveelaevade tehnoloogiat Austraaliaga, kes taandus Prantsusmaaga sõlmitud Attack-klassi diiselallveelaevade lepingust – toim).  

Prantsusmaale on Hiina tõus ja piirkonnas valitsevad ohud – tuumarelvade levik, organiseeritud kuritegevus, aga ka terrorism, piraatlus ja illegaalne kalapüük – piisavad, et olla lahenduste otsimisel pragmaatiline. Hiina sõjaliseks tõusuks peab valmis olema koos liitlastega. Samas teatud valdkondades, näiteks kliimamuutused ja tervis, on koostöö Hiinaga hädavajalik ja vältimatu. Prantsusmaa lähenemine Hiinale jälgib ELi kolmeastmelist lähenemist: Hiina on partner globaalsete teemade lahendamiseks, nagu kliima- ja terviseküsimused, konkurent majandusvaldkonnas ning rivaal inimõigusi ja rahvusvahelist korda puudutavas.  

Prantsusmaa kui globaalse haardega riik on diplomaatilist pingutust regioonis kasvatamas. Sellest annavad tunnistust nii sagedased ministrite tasemel visiidid, aga ka eraldi Indo-Vaikse ookeani regionaalse saadiku määramine, et koordineerida sealset saatkondade võrgustiku tegevust. 

Meie narratiivi edastaja 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron oli muu hulgas esimene ELi riigipea, kes kutsuti Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsiooni (APEC) kohtumisele tänavu novembris. Sealsetel kohtumistel rõhutas Macron regiooni tähtsust Prantsusmaale. Samas oli ta ka selgelt ELi käepikendus levitamaks meie seisukohti Venemaa agressiooni kohta Ukrainas.

Nii G20 kohtumisel Balil kui APECi veerel oli presidendi sõnum igal pool üks: Ukraina sõda on meie kõigi ühine probleem. Seega on Prantsusmaa väga tähtis liitlane meie narratiivi edastamisel Aasias. Venemaa ja Hiina liit Ukraina sõja taustal näitab kõnekalt selle ülesande raskust, kuid ka vajadust Euroopal tervikuna piirkonda panustamist jätkata.

ELi strateegia edukus sõltub muu hulgas Prantsusmaa võimest oma regionaalset strateegiat edasi viia ja selle külge haakida kogu Euroopa.

Prantsusmaa loogiline partner regioonis on Ameerika Ühendriigid, kellega aasta pärast AUKUSt välja antud Rooma deklaratsioonis lubati „jõulist koostööd Indo-Vaikse ookeani regioonis“. Praeguseks on koostööpotentsiaal realiseerunud vaid osaliselt. Valdkondlikult on ühised huvid kliimamuutustega kohanemine, aga ka sõjaväeõppuste, personali- ja infovahetuse tihendamine, merealade kaitse.

Ameerika Ühendriikide huvides on ka Euroopa ühine majanduslik panustamine regiooni. Näiteks taristu ja ühenduvuse vallas võiks targalt kasutada ELi Global Gateway rahastust ning sihtida investeeringud projektidesse riikides, kus need suudaks tasakaalustada Hiina mõju. Detsembri alguses toimus Prantsuse presidendi riigivisiit Ameerika Ühendriikidesse. See kinnitas, et valdkondlikku koostööd soovitakse tihendada nii mereturvalisuse tagamiseks kui ka Hiina tegevusele ja reeglitepõhise maailmakorra õõnestamisele vastu astumiseks.

Seotud artiklid