Venemaa agressioon Ukraina vastu – Ida-Aasia riikide perspektiivid 

Ida-Aasias nähakse Venemaa agressiooni Ukrainas kahel moel – ühel pool asub autokraatlik diktatuur Hiina Rahvavabariik ja teisel pool Ida-Aasia demokraatiad. 

Hiina toetab vaikimisi Venemaad, keeldudes Vene agressiooni hukka mõistmast. Oludes, kus palju Venemaa väljaandeid on lääneriikides blokeeritud, edastab Hiina oma meediakanalite kaudu Venemaa narratiivi sõja põhjustest.  

Teist poolt esindavad Taiwan, Lõuna-Korea ja Jaapan, kes on üheselt Venemaa agressiooni hukka mõistnud ning kes on ühinenud ka lääneriikide kehtestatud sanktsioonidega Venemaa vastu. Samuti on nad tarninud mitmekülgset materiaalset abi Ukrainale. 

Hiina ja Venemaa ühised huvid 

Hiinale oleks meelepärane, kui Venemaad saadaks Ukrainas sõjaline edu, kuna Hiina peab Venemaa julgeolekuhuvisid Ukrainas (ja ka laiemalt Ida-Euroopas) legitiimseteks. „Ajalooliste Venemaa alade“ nagu Luhanski ja Donetski vallutamine ja Venemaaga ühendamine looks kasuliku pretsedendi Hiinale, kes soovib samasugust narratiivi kasutada Taiwani puhul.  

2021. aasta kevadel, kui Vene armee koondas nii Krimmi kui ka Ukraina piiride lähedale suuri sõjajõude, ei teinud Hiina ühtegi avaldust nende murettekitavate sündmuste kohta. Seda erinevalt nii Ameerika Ühendriikidest kui ka NATOst, mis hoiatasid Venemaad tugevasõnaliselt võimaliku sõjategevuse alustamise eest. Veel enam, Hiina osales nii augustis kui ka septembris Venemaaga ühistel sõjaõppustel Zapad 2021 ja Mirnaja Missija 2021. Sama aasta novembris tegi kõrge Hiina sõjaväelane ja kaitseministeeriumi esindaja Wu Qian avalduse, kus mainis, et „Hiina ja Venemaa sõjalised suhted on piiritud ning Hiina ja Venemaa sõjalisele koostööle ei tule lõppu“. See avaldus sai kinnitust selle aasta suvel, kuus kuud pärast invasiooni algust, kui Hiina saatis oma sõjajõud Venemaa korraldatud ühisõppusele Vostok 2022. 

Hiinale oleks meelepärane, kui Venemaad saadaks Ukrainas sõjaline edu, kuna Hiina peab Venemaa julgeolekuhuvisid Ukrainas (ja ka laiemalt Ida-Euroopas) legitiimseteks.

Kolm nädalat enne suuremahulise sõjategevuse algust kohtusid Xi Jinping ja Vladimir Putin Pekingi taliolümpiamängude avatseremoonial, kus nad kuulutasid Hiina ja Venemaa „piiritut partnerlust“, andsid mõista, et nende vahel ei ole „keelatud koostööalasid“ ning seisid ühiselt vastu NATO laienemisele. Lähedased suhted said ka materiaalset kinnitust nafta- ja gaasitarneteks sõlmitud lepingute näol. 

Kaks päeva enne invasiooni andis Hiina välisminister Wang Yi oma Ameerika Ühendriikide ametikaaslasele Antony Blinkenile mõista, et Hiina näeb Venemaa käike kui „legitiimseid julgeolekumuresid“, millega Lääs peab arvestama. Päev hiljem tuli teateid selle kohta, et Hiina valitsus keelas oma inimestel Venemaad sotsiaalmeedias kritiseerida ning levitada läänemeelseid seisukohti Ukraina sõja kohta. 

Invasiooni esimesel päeval, 24. veebruaril korraldatud pressikonverentsil lääneriikide meedia esindajatega keeldus Hiina välisministeeriumi esindaja Hua Chunying kasutamast sõna „invasioon“, selle asemel kasutas ta Venemaa valitsuse ametlikku mõistet „sõjaline erioperatsioon“. Mõistmata kordagi hukka Venemaa brutaalset kallaletungi Ukrainale, kasutas ta Hiina valitsuse lemmikpropagandavõtet what-aboutism’i, viies oma sõnavõtu korduvalt kõrvalistele teemadele, nagu Ameerika Ühendriikide sõjaline tegevus Iraagis ja Afganistanis. 

Samal päeval andis Hiina saatkond Ukrainas oma kodanikele soovituse kinnitada oma autole Hiina lipp, kuna eeldati Venemaa kiiret võitu ja Vene vägedele oli ilmselt antud korraldus tagada hiinlaste ohutus. Märtsi alguses toimunud ÜRO Peaassamblee hääletusel keeldus Hiina Venemaa agressiooni hukka mõistmast. 

Hiina toetust Venemaale näitab ka Hiina kiipide suurenenud tarne Venemaale 2022. aasta esimesel poolaastal – nende eksport on võrreldes aasta varasemaga tõusnud enam kui kaks korda. Sõjanduses ja lennunduses laialdaselt kasutatava alumiiniumoksiidi eksport kasvas suisa 400 korda. 

Võitlus väärtuste eest 

Hiina pole kordagi hukka mõistnud Venemaa kallaletungi ning jätkab NATO ja Ameerika Ühendriikide süüdistamist sõja puhkemises. Li Zhanshu, Hiina Rahvavabariigi kõrgeima juhtorgani Poliitbüroo Alalise Komitee liige ning riigi tähtsuselt kolmas mees, rõhutas septembris Moskvas Putini ja duumaliikmetega kohtudes Hiina tugevat toetust Venemaale. Ta väitis, et NATO ja Ameerika Ühendriigid olid Venemaa nurka surunud ning seetõttu ei jäänud Venemaal muud üle, kui Ukrainat rünnata. Samal kuul Shanghai Koostööorganisatsiooni kõrgetasemelisel kohtumisel Samarkandis kinnitas Xi Jinping, et „Hiina suurendab koostööd Venemaaga, et edendada mõlema riigi ühiseid huve“. 

Erinevalt oma kommunistlikust naaberriigist mõistis Taiwani valitsus Venemaa agressiooni üheselt ja otsustavalt hukka sõja esimestel päevadel. Samal ajal ühines Taiwan Venemaa-vastaste sanktsioonidega, hakates piirama oma kaupade, näiteks kiipide eksporti Venemaale. Sõja puhkemisest alates on Taiwan osutanud ka mitmekülgset abi Ukrainale ja Ukraina põgenikele, sealhulgas Eestis, annetades Pagulasabi MTÜ-le miljon USA dollarit Ukraina sõjapõgenike toetamiseks. 

Vaba ja demokraatliku Taiwani eesmärk on seista koos lääneriikidega ühiste väärtuste eest, nagu inimõigused, õigusriik ning reeglitel põhineva maailmakorra säilitamine. Taiwanile valmistab suurt muret Hiina üha agressiivsem käitumine maailmaareenil ning ühe suurriigi kallaletungis palju väiksemale naabrile nähakse ohumärki.  

Lisaks diplomaatilistele avaldustele on Lõuna-Korea koostöö lääneriikidega võtnud ka praktilisi vorme: nii näiteks sõlmis Lõuna-Korea Poolaga suurima relvastustehingu oma ajaloos.

Lõuna-Korea reaktsioon Venemaa agressioonile oli kohene ja resoluutne hukkamõist ning sanktsioonide kehtestamine Venemaa vastu. Yoon Suk-yeol on Lõuna-Korea presidendi ametisse astumisest saati selle aasta mais jõuliselt toetanud lähedasemaid suhteid lääneriikidega.  

Lisaks diplomaatilistele avaldustele on Lõuna-Korea koostöö lääneriikidega võtnud ka praktilisi vorme: nii näiteks sõlmis Lõuna-Korea Poolaga suurima relvastustehingu oma ajaloos, mille raames soetavad Poola sõjajõud Lõuna-Korealt 48 kerghävituslennukit FA-50 „Golden Eagle“, 648 liikursuurtükki K9 „Thunder“ ja 980 tanki K2 „Black Panther“. Lisaks aitab Lõuna-Korea Poolal rajada tuumaelektrijaama, milleks rajasid Poola ja Lõuna-Korea valitsus ühise konsortsiumi. 

Sarnaselt Taiwani, Lõuna-Korea ja lääneriikidega mõistis G7 liige Jaapan kohe Vene sõjalise agressiooni hukka ning kehtestas ulatuslikud sanktsioonid Venemaa vastu. Jaapan, nagu Taiwan ja Lõuna-Korea, on mures Hiina kasvava agressiivsuse ja suureneva sõjalise võimekuse pärast.