Venemaa 2021. aasta ohtude analüüs: pandeemiajärgne geopoliitika
International Threats for 2021: Geopolitics After the Pandemic. Moscow State Institute of International Relations, 2021
Vahel tuleb lugeda ka maailma teisiti tõlgendava poole toodetud materjale, et saada paremini aimu tema (soov)mõtlemisest.
Seotud artiklid
Riia tippkohtumise eel: mis suunas liigub ELi naabruspoliitika
Eesti peab oma Euroopa Liidus eesistumise aega ära kasutama, et võidelda idapartnerluse eest.
Euroopa/Eesti pehme jõud versus jõhkruse paljunemine
Mul on hea meel, et praeguses järjest keerulisemaks muutuvas rahvusvahelises julgeolekuolukorras on Eestil piisavalt välispoliitilist kogemust, et selles ettearvamatus ja kiirete muutuste õhustikus efektiivselt toime tulla ja oma julgeoleku ning heaolu eest seista.
Pilk idast
Venemaa diplomaatias väljenduvad rohkem sisepoliitilised kui välispoliitilised sihid.
Mõrvatellijad ja seaduspõhine lähenemine
Lääneeurooplastele on Eesti Vene-probleemi mõnigi kord raske seletada - sel lihtsal põhjusel, et Venemaa, mida kogeme meie ja Venemaa, mida kogevad nemad, on nii erinevad.
… ja Venemaa meelest ei lähe
Peame õppima Venemaaga elama mitte tema ambitsioone heaks kiites, vaid neid igapäevaselt ennetades ja vajadusel tõrjudes.
Venemaa Eesti-poliitika pankrott
14. märtsil valib Venemaa presidendiks tagasi Vladimir Putini. Võit saab olema ülekaalukas. Võimalik, et enam kui 80 protsenti valijatest näeb Kremlile väärikat peremeest üksnes Putinis.
Vene välispoliitika koordinatsioonimehhanismid
Venemaa välispoliitika mehhanism koosneb kolmest peamisest sõlmpunktist: president ja tema administratsioon, julgeolekunõukogu (SB) ning välisministeerium (MID). Vastavalt Vene põhiseadusele määrab Venemaa välispoliitika president, välisministeerium aga ainult teostab seda.
Mark Leonard: EL ei peakski olema suurvõim
Mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu tegevdirektor Mark Leonard ütleb, et Euroopa Liit on suhetes Venemaaga tugev eeskätt pikemaajalises perspektiivis, kuid lühema aja vältel suudab Moskva esitada ühendusele tõsiseid väljakutseid.
Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu
Mis juhtub pärast seda, kui läbirääkimisruumi uksed on sulgunud? Eesti-Vene piirilepingute 13aastase saaga varal uurib Diplomaatia, kuidas on läbi rääkida venelastega.
Populismi surve Eesti välissuhtlusele
Eesti võlgneb oma esimese tosina taasiseseisvusaasta välispoliitilise edu suuresti tõigale, et välispoliitilised eesmärgid hoiti lahus sisepoliitilistest kemplustest. Enn Soosaar kardab, et see hea tava on kadumas.
Vene-Valgevene liit ja Euroopa Liidu ühtne välispoliitika
Kremlis valitseb kindlasti rõõmus elevus. Ainsas kohas, kus Euroopa Liidu ühine julgeoleku- ja välispoliitika (CFSP) võinuks tõesti midagi tähendada - suhetes ELi idapoolsete naabritega -, on see osutunud täiesti tulutuks. Õigupoolest mitte lihtsalt tulutuks, vaid lausa läbikukkunuks.
Vaira Vīķe-Freiberga: “Mina tundsin end Moskvas päris hästi, Putini kohta ma tõesti ei oska öelda.”
Läti presidendiga tegi intervjuu ETV ajakirjanik Astrid Kannel.
Venemaa välispoliitika sisetegurid: majandushuvid, identiteet, stabiilsus
Venemaa välispoliitika eripalgelisus eri situatsioonides ei tulene mitte hoolikalt läbi mõeldud kavalast plaanist, vaid on paljuski mitmete sisepoliitiliste tegurite vastastikuse mõju ja kattumise tagajärg.
Maduro vahistamise järellainetused Ladina-Ameerikas
Nicolás Maduro kinnipidamine Caracases oli USA jõudemonstratsioon kogu Ladina-Ameerikale. President Donald Trump näitas sellega praktikas, mida eelmise aasta lõpus avaldatud uues riiklikus julgeolekustrateegias tähendab Trumpi lisandus Monroe doktriinile: Washington on valmis oma strateegiliste huvide nimel naaberriikides sekkuma. Venezuelas ollakse küll õnnelikud, kuid kardetakse tähistada. Kas Maduro pärast praegu valamata jäänud pisarad võivad vallanduda hiljem?
Kas Hiinas Maduro pärast pisaraid valatakse?
Suheteisse Venezuelaga on Peking teinud märkimisväärseid diplomaatilisi ja majanduslikke investeeringuid. Isiklikele kontaktidele Nicolás Maduroga on Xi Jinping kulutanud rohkesti aega. Kuna USA tahab nüüd Venezuelat käsutada, on selles riigis Hiina majandushuvid, sealhulgas energiajulgeolekuga seotud ootused, ohtu sattunud. Arvatavaid tagajärgi nii Hiina-Vene suhetele kui ka BRICS-ile on rohkesti.