Vastupidav Ukraina – õrn mosaiik? Ühiskond, meedia, julgeolek ja tulevikuväljavaated
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ja Eesti Arengukoostöö, 2021
Tähtis lähtepunkt edasistele rakendusuuringutele Ukraina kerksusest, aga ka praktilised suunised, kuidas tugevdada Ukraina info-, digitaalset, kommunikatsiooni- ja kognitiivset julgeolekut.
Seotud artiklid
Rahvas sõjas. Väikeriigi võimalus olla suurem suurriigist
Strateegilised mõjutusoperatsioonid oleksid Eesti võimalus teha midagi suurt suhteliselt väheste ressurssidega.
NATO uuendamine: osa suuremast pildist
Me peame enda põlvkonna ajal tegema sama, mida tegi eelnev põlvkond meile: panema aluse rahvusvahelisele korrale, mis toetaks eelseisvatel aastakümnetel demokraatia ja turumajanduse arengut ning ülemaailmset julgeolekut.
Avalikkuse suhtumine Leedu relvajõudude muutumisse
Kuvand, mille kohaselt sõdur kaitseb kodumaad kus tahes maailma nurgas, on Leedu ühiskonnale veel päris võõras.
Eesti lähimad sõjalised liitlased
Läti ja Leedu kaitsereforme tuleb tähelepanelikult jälgida. Neid ei ole mõtet väga kiiresti ei hukka mõista ega heaks kiita.
“Võtke eeskuju sellest, mida soomlased teevad.”
Soome on sõjalistesse liitudesse mittekuuluv riik, kuid jagab EL-i liikmesriigina meiega samu väärtusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika osas.
Julgeolekupoliitiline reset
USA-Venemaa suhetes käsitsetakse viimasel ajal reset-nuppu. Taolist nuppu vajab ilmselt ka Eesti julgeolekupoliitiline kogukond.
Medvedevi leping
Venemaa ettepanek sõlmida Euroopa uue julgeolekuarhitekuuri leping vaevalt et teoks saab. Küll aga võib Moskva välja võidelda endale soodsamaid reforme OSCEs ning heldemaid pakkumisi partnerlussuheteks NATO ja ELiga.
NATO ülim julgeolekutagatis
Globaalne tuumarelvastuse elimineerimine nähtavas tulevikus teoks ei saa ning eeldaks maailma praeguse poliitilise korra fundamentaalset muutumist.
Kus asuvad uued Afganistanid?
Läbikukkunud riikide saamist terrorismi pesaks on võimalik välistada, aga selleks tuleb tegutseda juba täna.
Stoltenbergi raport: kas Põhjamaade koostöö ärkab uuele elule?
Stoltenbergi raporti juurutamine tähendaks, et Põhjamaad võtaks oma tuleviku enda kätesse suuremal määral, kui seda on kordagi tehtud pärast 1940. aastate teist poolt, mil tõusetus – ja jäeti kõrvale – Põhjamaade ametliku kaitsepakti koostamise idee.
Balti muremõtted
Üheskoos jagub Läänemere-äärsetel riikidel raha, inimesi ja relvastust, et luua tõhus piirkondlik julgeolekusüsteem, mis heidutab ka kõige salakavalamaid ja metsikumaid Kremli kurikaelu.
Uue sajandi kaitsekilp
Bushi administratsioon on surnud, kuid raketikaitse elab edasi.
Prantsusmaa ja NATO: ajalugu, tänapäev ja tulevik
Kas Prantsusmaa tänavune taasliitumine NATO sõjalise tiivaga on sisuline samm või hoopis sümboolne käik olemasoleva formaliseerimiseks?
Soome julgeolekupoliitika ja NATO
Välis- ja julgeolekupoliitikat hinnates rõhutame tihtipeale oma riigi juhtide ja ühiskonna mõjutajate vastutust tehtud otsuste eest. Sama lugu on ka rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu NATO. Selles nähakse tavaliselt maailma arengusuundade mõjutajat. Sama suhtumine puudutab üha enam ka Euroopa Liitu. Sageli on siiski tegemist silmapettega: tegelikult viivad sündmused meid kaasa. Mõnikord on lihtsalt kasulik analüüsida riikide ja organisatsioonide käitumist vastureaktsioonina olukorramuutustele.
Iraagi sõda on hävitanud julgeolekupoliitilise konsensuse Taanis
Iraagi sõda lõi sügava lõhe Euroopa Liidu riikide vahele: omavahel vastandusid ühelt poolt Ameerika juhitavat invasiooni pooldavad ja teiselt poolt seda vastustavad riigid. Samasugune lõhe tekkis Taani parlamendis Folketingis, kus otsus invasioonis osalemise kohta tehti väikese häälteenamusega, mille moodustasid kaks paremtsentristlikku valitsusparteid ja paremäärmuslik Taani Rahvapartei. Esimest korda ajaloos saadeti Taani sõdurid sõtta ilma parlamendi ülekaaluka enamuse toetuseta. See hävitas hoobilt Taani poliitilise spektri 15 aastat kestnud julgeolekupoliitilise konsensuse (kui välja jätta parem- ja vasak-äärmuslikud erakonnad).
Eesti valikud Iraagi sõja taustal
Iraagi sõjale eelnenud suurriikide ägedad sõnavahetused langesid Eestis valimiste-eelsesse aega. Eestis ei erinenud avalik arvamus sõja ja rahu küsimuses ülejäänud Euroopast, olles selgelt Iraagi ründamise vastu. Kuna lahkuv valitsus - ka mina ise kaitseministrina - toetas ühemõtteliselt USA positsiooni, ühinedes ameeriklasi toetava avaldusega ning kinnitades osalemist konfliktijärgsel operatsioonil, võis eeldada, et sõjatemaatika kujuneb osaks valimisvõitlusest. Et seda õnnestus vältida, oli eelmise valitsuskabineti viimaste töökuude olulisemaid saavutusi.